teisipäev, 7. märts 2017

Püha Jüri võitlused: Juba 100 päeva teel (15)

„Ära viska mind ära, mul on palju veel sees,“ ümises Riimi-Marko üht tuntud poplaulukest. Püha Jüri seltskond oli juba sada päeva teel olnud ja Markol sai vaikselt marssimisest villand.
„Ütle Jüri, millal ma saan hakata metsi maha võtma ja fosforiiti kaevandama?“ küsis ta.
„Kuule, sa ei ole mingi päkapikk, et kogu aeg midagi kaevandama pead,“ hurjutas Musta-Kadri. „Lööme lohe Reffil pead maha ja alles siis teeme, mida tahame.“
„Tõesti-tõesti, me peaks juba midagi tegema, mulle ikka see hundijalavee teema ei anna asu, terve öö ei saanud sõba silmale. Ja miks kõik minu vastu on?“ kurtis Lihtsalt Jevgeni.
„Sest sa hammustad kätt, mis sind toidab,“ ühmas Kauka-Sven. „Kui sa võtad lambilt kütuse, kuidas ta siis põleb? Inimene on ju nagu sajavatine pirn.“
„Kuidas saab inimene pirn olla?“ ei saanud Praami-Urve aru.
„See oli kujundlikult öeldud,“ ütles Saare-Ints. „Kujundlikkus on oskus mõelda asjadest nii nagu nad võiksid eksisteerida, mitte nagu nad on.“
„Jube keeruline!“ arvas Keskmaa-Kaia. „Aga ikkagi, me oleme sada päeva teel olnud ja pole veel oma eesmärki saavutanud. Rahvas ootab meilt heategusid!“
„Ma olen terve elu inimestele head teinud ja vaadake, kus ma nüüd omadega olen,“ ütles võlur Savihall oma käruga kannakaid tehes. „Raiuge endale pähe, et ükski heategu ei jää karistamata.“
„Eks ta nii on jah,“ sekkus Irli-Margus. „Näiteks mina olen headusest punnis, aga keegi ei pea seda millekski.“
„Punnita aga edasi,“ irvitas Mendi-Andres. „Elu läheb alle siis heaks, kui saab igale kõrtsile ja öömajale jälgimisvahendid külge. Siis on kõik kontrolli all!“
„Sa oled maniakk,“ pahandas Ema Mailis. „Kas sa tahad, et meie rahvas päris välja sureks?“
„Miks ta peaks surema?“ küsis Tamme-Tarts. „Jälgimisseadmed aitaks vältida juhuslikku viljastumist ja liigi areng toimuks plaanipäraselt.“
„Aga armastus?“ päris Musta-Kadri. „Romantikaks ei jääks siis ju üldse võimalust, kui võõrad silmad kogu aeg kuklas.“
„Kuulge, teie jutt läheb vales suunas lappama, olge asjalikud,“ pahandas Püha Jüri. „Rääkige, mida te olete saja päevaga korda saatnud?“
„Mida me oleme siin saatnud? Midagi ei saa ju teha, peame kogu aeg kuskile minema, igal pool käima, mul on sokkides juba suured augud,“ virises Taibu-Sven. „Mina olen ainult lõugu laksutanud.“
„Mina mõtlesin jällegi seda, et paneme kõik külad ühte punti ja riigi nimeks saaks Eestikandivallamaarajoon. Vajadusel võiks lisada veel „oblasti“,“ pakkus Korbi-Miša.
„See juba läheb!“ kiitis Püha Jüri. „Mina mängisin korvpalli ja õppisin brittide keelt. „In-out, in-out, in-out … shit … Brexit.“
„Heh, see on nagu vana mentide anekdoot,“ naeris Mendi-Andres. „Kaks miilitsat sõidavad autos, üks ütleb teisele, et pista pea aknast välja ja vaata, kas plafoon põleb? Teine pistis pea välja ja karjus põleb-ei põle, põleb-ei põle, põleb ei põle …“
„Jälle mingi nõme valgustinali, millest ma aru ei saa,“ nähvas Praami-Urve. „Neiu sirgub naiseks aastaid, aga te tahate, et saja päevaga midagi juhtuks. Mul ei juhtunud midagi!“
„Minu ajaukäärud on küll kogu aeg töös olnud nagu Vändra saekaater,“ rääkis Paragrahvi-Ummi. „Mul on plaan, kuidas lohe Reffist vangidele sülti keeta.“
Äkitselt tõusis taevasse purpurpunane kuma, milles avanes silmakujuline, värelevate servadega auk. Seltskond tardus.
„Vahi ilmastikunähtust,“ imestas Riimi-Marko.
„Psst!“ sundis võlur Savihall kõiki vaikima. „See on Punase võluri kolmas silm.“
„Said nüüd oma jälitusseadmeid,“ virutas Kauka-Sven küünarnukiga Mendi-Andresele ribidesse.
Taevasilm jõllitas Püha-Jüri seltskonda tükk aega, kuni sellest ilmus välja sputnik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!