esmaspäev, 17. oktoober 2016

Viinakuu kibedad viinad

Pole kuigi haruldane, kui sõidad nädalavahetusel õhtuhämaruses või päris pimedas mööda maanteed ja avastad autolaternate valgusvihus ootamatult mõne taaruva purjus mehe. Veel hullem, kui taoline kodanik vingerdab rattaga teepervel, asfaldi ja kruusa ebakindlal joonel.
Rõivastus on sellistel tavaliselt kaitsevärvi, kas tumeroheline, pruun, hall või must. Väga harva on neil küljes helkur või midagi helkivat. Seetõttu avastad mõne mehe teelt täiesti ootamatult ja oled sunnitud järsku pidurdama või rida vahetama, et ei juhtuks kõige halvem.
Pika juhikogemuse jooksul olen neid tüüpe palju näinud. Mõtlen, et kas neil on elust ükskõik või ei ole lihtsalt kedagi, kes meelde tuletaks – kui jood, istu kodus, aga kui seiklema kisub, kanna helkurit või palu mõnel lähedasel end sõidutada.
Kõik nad on ju kellegi isad, vennad, pojad, mehed, töökaaslased, sõbrad.
Otsustasin autosse võtta peotäie helkureid – kui selliseid taaruvaid tegelasi näen, pean kinni ja riputan külge. Maailma sellega ei päästa, aga ehk hoiab kellegi peres kõige kurvema ära.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!