Movember või habember?

November on teatavasti meeste vuntsikasvatuskuu, mis tähistab heategevuslikku liikumist, millega omakorda juhitakse tähelepanu eesnäärmevähi kiirele levikule Eesti meeste seas.

Olgu selle eesnäärmega, kuidas on, see nagu iga mehe isiklik probleem. Või õigem on öelda, et kui oled juba natuke vanem tegija, siis tuleks perearstilt muuseas aeg-ajalt nõuda ka PSA testi tegemist. See pole mingi piinlik värk nagu arsti juures käimine pole mingi häbiasi.

Tahtsin tegelikult selle movembri teema juures puudutada hoopis meeste karvkatte arenguga seotud küsimusi.

Kes veel ei tea, siis ronivad järjekindlalt paljude isaste inimeste näonaha seest välja peenikese traadi taolised karvad, mille värvus varieerub punasest kuni valge ja hallini. See protsess võib olla mõne mehe jaoks väga tüütu – lähed õhtul magama, aga kui hommikul ärkad, on jälle pahmakas näos.

Siit minu küsimus movemberdajatele – miks peaks kultiveerima üksnes vuntsikasvatust, kui üks korralik habe annab palju selgemalt märku, et tegemist on eesnäärmega isasega?

Võiks ju movembriga paralleelselt tähistada ka habembrit ja lasta näokarvadel kord aastas üllatuseks ligimestele või kolleegidele vabalt vohada.

Tõsi, seejuures ei saa unustada hügieeni ja esteetikat – habe peaks olema pestud, kammitud ja piiratud. Kuid sama käib ka vuntside kohta, millega nii mõnigi kipub oma lõunast suppi kurnama.

Ei saa mööda ka tõsiasjast, et habemekandjaid peetakse sageli põhjuseta ebausaldusväärseiks ja paljudele naistele nad lihtsalt ei meeldi. Meelas vunts on siin oma seksikama imagoga kindlasti eelisolukorras.

Aga mõned habemikud on jälle nii nunnud nagu mõmmid! Nii et mõelgem, kas tasub piirduda vaid movembriga.