Raadiolainete jälitamine omal vastutusel

Eesti Ringhäälingumuuseum

Vabriku pst. 11, Türi

Direktor Juhan Sihver

Kui sa just paadunud aiandushuviline ei ole, siis naljalt sellisesse väikelinna nagu Türi uitama ei satu. Tallinnast Tartu poole sõites jääb ta suurest trassist liiga paremale, Tartust pealinna poole sõites jällegi liiga vasakule. Need, kes Lääne-Eestist Tartu poole sõidavad, satuvad Türile muidugi tihedamini, aga seal peatumiseks peab olema omaette põhjus.

Leidsin sellise põhjuse tänu ühele privaatsemat sorti üritusele, mis peeti Eesti Ringhäälingumuuseumis.

Olin sellest asutusest muidugi varem lugenud ja kuulnud, ning igasugu vanu eetripille näinud, aga nüüd kohapeal käies avanes hoopis teine maailm meie raadio ja televisiooni arengu tehnilisest poolest.

Põhiline oli muidugi äratundmisrõõm nagu „Oi, mu vanaemal oli ka selline raadio!“ või siis „Naabritel oli samasugune televiisor!“

Ja muidugi tekib ka hea võrdlus möödunud aegade ja tänapäevase tehnoloogiaga vahel. Pealevaadates tundub, et areneme valguse kiirusel, aga muuseumi direktor veenis meid selles, et meie elus võib olla palju näilist – 50ndate raadiod edastasid palju kvaliteetsemat heli kui tänapäevased krapid.

Ekspositsioon ei ole ainus, mida seal muuseumis kogeda võid – kui on aega ja tahtmist, võib proovida ka kuuldemängu teha jms.

Üldiselt on tegemist ühe väga hea isa-poja külastusobjektiga. Astuge läbi ja te ei kahetse isegi siis, kui otseselt tehnikahuviline ei ole. Kui veab, räägib muuseumi direktor vidinatele väga põnevaid lugusid ka juurde.

Ringhäälingumuuseumisse on väga lihtne sõita Tallinnast rongiga, aga muidugi ka autoga. Muuseum asub Türi peatänaval, raudteeülesõidu läheduses.