Kuidas parvlaev Estonia Rootsit hukutas

"Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk"

Autor: Stefan Torssell

Tõlkija: Allar Sooneste

Kirjastus Tänapäev, 2018

Samal ööl ja umbes samal kellaajal, mil Estonia põhja läks, purunes mu korteri vannitoas veetoru. Uudis suurest laevahukust fikseeris paljude jaoks mälus terve rea mingeid konkreetseid sündmusi, millest osadele on üritatud anda müstilisi tähendusi. Ma ei usu, et ootamatud kommunaalprobleemid võiksid midagi ennustada, aga mul on Estoniaga seotud ka reisimeenutusi ja üks niiöelda väga isiklik südameasi, mis on tänaseks muutunud aeg-ajalt hinge kriipivaks mälestuseks.
Nii ongi vist tõsi, et me oleme peaaegu kõik siin Eestis kuidagi selle juba aastakümnete taguse katastroofiga seotud ja otsime alateadlikult vastuseid, et mis siis ikkagi tegelikult juhtus. Seepärast loen alati läbi Estonia kohta avaldatud materjale, kuigi neis on väga palju vandenõuteoreetikute püstitatud vastamata küsimusi.

Stefan Torsselli „Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk“ on õnneks vastand odava populaarsuse püüdmisele, mida teema võimaldab. Kes otsib raamatust südantlõhestavaid reisijate kannatusi, siis neid sealt palju ei leia. Raamat püüab pigem näidata, et süsteem, alates Rootsi laevandusinspektsioonist ja lõpetades valitsusega, oli läbinisti mäda.

Minu jaoks on raamat väga huvitav selle poolest, et avab Rootsi poolse vaate õnnetusele – oli ju hukkunute seas kõige rohkem just rootslasi. Torssell analüüsib toonaste ametnike käitumist ja tegemisi, tehes seda autorina üllatavalt ausalt ning otsekoheselt. Tabasin end isegi mõttelt, kas Eestis julgeks keegi niimoodi sellest sündmusest kirjutada.

„Selles raamatus kirjeldatakse iseäralikku laevahukku ja seda, kuidas 852 inimese surm kinni mätsiti. Estonia hukku ei ole mitte kunagi juriidiliselt analüüsitud,“ öeldakse raamatu tutvustuses. Vastuseid oma kõigile Estoniaga seotud küsimustele ma ei saanud, aga vaade katastroofi põhjustele avardus küll. Soovitan lugeda.

Parvlaev Estonia hukku ei ole mitte kunagi juriidiliselt analüüsitud.