Peaminister helistab Pühajürile

 „Tere õhtust, Jüri, ma võtsin nüüd lõpuks julguse kokku ja helistan sulle!““
„Noh? Mis sa tahad?“
„Mis kuradi pühameest sa mängid?“
„Mis pühameest? Ma söön praegu. Õigemini puhastan lipsu, majonees tilkus rinna peale.“
„Nii hilja ja ebatervislikult sööd ja lips ees? Oled ka kadakasakslane või see … ee … kadakaeurooplane?
„Keskmine eurooplane. Mis sa must ikkagist tahtsid?“
„Miks sinu ministrid sellised jobud on, et nad vallandada tuli?“
„Ma vabandan.“
„Nüüd on koalitsioon lõhki …“
„Veelkord vabandan.“
„Ja ma ei tea, mida teha.“
„Minu vabandused.“
„Kõik, mis me kokku leppisime, on nüüd vastu taevast.“
„Suured vabandused.“
„Idioot!“
„Ka selle pärast vabandan.“
„Tead, sa oled üks pagana salakaval räpane mõmmik. Valijate ja koalitsioonipartnerite ees nunnutad ja vabandad, aga tagatoas mõtled ilgeid sigadusi välja.“
„Ei ole nii.“
„Kuidas siis on?“
„Vaata nii on, et pean lipsu keemilisse viima.“
„Poo end üles selle lipsuga! Minu Eesti riigi saatus on kaalul!“
„Minu Eesti riigis on kõik juba kaalutud, pool mulle, pool ülejäänutele.“
„Aga minu osa? Ma ei jõudnud õigesti midagi veel kõrvale panna.“
„Khmm, sinu osa määrab aeg, ajalugu, pead paar-kolmkümmend aastat ootama.“
„Ma olen siis juba väga vana, ei jõua seda aega ära oodata.“
„Mina ka, aga ära muretse, nii kaua, kui mina võimul olen, saavad pensionärid erakorralist toetust.“
„Ma tahtsin tegelikult vabandada kõige eest, mis ma olen teinud.“
„Ära hakka! Vabandamine on minu kaubamärk. Sina oled meil ju nüüd see raudne leedi from Estonia.“
„Mis Estonia?“
„Mitte miss Estonia, vaid raudne leedi, kes on natuke rooste läinud.“
„Jüri, sa ei pea …“
„Ma vabandan.“
„Nii et meil ei ole enam ühtegi võimalust?“
„Vabandust, aga ei ole. Teistele tuleb ka võimalusi anda. Tallinna transpordiametis jäi üks kalliltharitud poiss tööta, panen tema peaministriks.“
„Kas tõesti? Kas kindlasti? Ma ei saanud öö läbi magada, kartsin, et paned selle jubeda ....“
„Kelle?“
„Tead küll, keda ma mõtlen?“
„Sa mõtled neid, kelle perekonnanimi algab h-haššiga?“
„Just!“
„Nende pärast ma eelmises koalitsioonis juba vabandasin. Aga aitäh helistamast, ma sööksin nüüd oma lõhe ja tar-tar kastet edasi.“
…
„Jüri, kes helistas?“
„Ah? Kas mulle? Keegi helistas jaa. Vist mingi „Postimehe“ ajakirjanik – Eeva või Eevi või oli see hoopis Kaja? Vot ei saanudki aru … Ei ikka Kaja oli, Vikerraadiost.

Lekkis Brüsseli Toriseja ja Eesti peaministri kõne salvestis

“Piis … piiks … piiks …. Hallo! Kas Härra Ansip?”
“Mina-mina. Kust te mu numbri saite?”
“Teid ühendatakse peaministriga.”
“Boris Johnsoniga???”
“Ei-ei, Kaja Kallasega!”
“Hmm, mis mureks?
“Proua peaminister ise räägib.”
“Piiks …”
“Tere, Andrus, kas hommikukohvi juba joodud?”
“Ära keeruta, mis sa tahad?”
“Kuule, see kakarahe, mille sa minu kohta meedias üles keerutasid, on ikka üle mõistuse. Kas sul on paha olla?”
“Miks sa seda arvad? Tunnenen end siin Brüsselis suurepärselt. Just ajasin paarile krõbedale sarvesaiale päkad silma.”
“Uurisin doktor Googlelt sinu sümptomite kohta ja sain aru, et sul on paha olla.”
“Ohoh, siis on meil sama perearst. Poolele Eesti rahval on sama perearst. Mis mul siis sinu arvates viga on?”
“Sul on ussid!”
“Mis ussid. Mis joga sa ajad?”
“Sul on ussid! Need keeravad su soolestikus mikrofloora tuksi ja siis sa muutud tigedaks nagu herilane ning hakkad igasugust jama suust välja ajama. Mina olen väga hea peaminister, võitlen siin iga päev covidiga, panen õla alla, aga sina tuled ja tõmbad mul tooli lihtsalt alt ära.”
“Sa ei saa oma tööga hakkama!”
“Isa ütles, et saan küll.”
“Isa … Tule taevas appi!”
“Nii et hoia oma suumulk kinni!”
“Sa ei sobi erakonna etteotsa ega peaministriks. Varsti on Eesti riik nagu roostes aiakäru kuskil kompostihunnikus kummuli.”
“Aga sul on ussid! Vot! Otsi doctor Googlelt abi, mina ei saa sind kuidagi aidata. Facebookis on ka üks kloori grupp, mis võib sind päästa, hakka liikmeks.”
“Nii sa küll ennast ajalukku ei kirjuta.”
“Printsess hernel läks ajalukku, lähen ka mina.”
“Kuule Kaja …”
“Ei kuule ma midagi. Sina kuradi alfa ei tule mulle ütlema, kui hea või halb ma olen. Kas on selge? Mina, Kaja ja Kallas - me oleme kolmekesi väga head peaministrid!”
“Piis … piiks … piiks.”

Koroonaaegne kõne maale

„Halloo! Ema? Mina jälle siin! Sinu poeg! Herbert! On sul kõik hästi?“
„Minu poeg ei ole Gert! Ärge valetage!“
„Herr-bert! Herbert, ema!“
„Ah sina! Su hääl on võõraks jäänud, nii harva helistad! Aga pangast helistavad iga päev. Küsitakse, et mis mu sünniaasta on ja kas mul parool on ja kui suur mu teine hammas on? Nagu ma oleks mingi luuraja või agent.
„Oi, ära sellistele kõnedele küll vasta!“
„Ikka, ikka vastan. Mis ma siin üksi igavusest siis peaksin tegema? Üks küsis veel, et kas mul on piim-koor käepärast?“
„Mis asi? PIN-kood? Ema, need on petukõned!“
„Vahet pole, sa ju tead, et mul ei ole ammu enam oma hambaid. Perearsti juurest helistatakse ka iga päev, kutsuvad praktiseerima. Pakuvad kaks moosi.“
„Vaktsineerima, ema. Süstima! Kaks doosi!“
„Mis seal vahet, mul seda parooli niikuinii ei ole ja moosid on ka otsas.“
„Vaktsiini saab paroolita. Peaksid kindlasti minema, oled riskigrupp.“
„Riisisupp???“
„Ris-kiii-grupp!“
„Ära mine ägedaks, ma kuulen küll!“
„Kuula siis, mine kindlasti vaktsineeri end viiruse vastu!“
„Kiiruse vastu? Mul ei ole enam ammu kuskile kiiret. Üheksakümmend on juba käes.“
„Eh, mis ma sinuga teen … Ma igaks juhuks ei hakka veel maale tulema, praegu on teine laine. Äkki toon sulle koroona.“
„Mis sa räägid? Sul on jälle teine naine? Ja mängib koroonat?“
„Teine laine. Viirusel on teine laine.“
„Sa oled kogu aeg teisel lainel. Millal sa maale tuled?“
„Ma ei hakka tulema enne suve.“
„Mis lollust sa suust välja ajad? Ega mina ei mune! Kanu pole ka enam ammu.“
„Ma räägin, et ei hakka enne tulema, kui suvel. Siis saab ehk mööda see nakkus.“
„Ja-jah, sul on kogu aeg tuli takkus.“
„Ema sulle on kuuldeaparaati vaja.“
„Millega ma siis praegu räägin, narr!“
„See on telefon!“
„Mis ma ikka seletan. Jää terveks, Gert!“
„Herbert!“
„Minu eas pole sel enam vahet. Näeme siis, kui näeme, too oma uut naist ka näha.“
„Ema!!!“

Postkastiajastu lõpp

Ühel varahommikul ärkasin maakodus kõva prõmmimise peale. Välisuks värises ja vanad puitaknad pidid seinast välja kukkuma. Mõtlesin, et nii võib ukse taga lõhkuda üksnes kohtutäitur või naabrinaise armukade mees, aga ei olnud kumbki. Oli hoopis Omniva pakiautomaat, mis vilgutas tulesid ja sülgas mulle jalge ette värske ajalehe.

„Miks sa seda postkasti ei torganud?“ küsisin automaadilt. „Ma oleks veel tunnikese maganud!“

Masin urises midagi vastuseks, kuid ära ei läinud. Mõtlesin, et ilmselt ootab jootraha, aga asi tundus imelik, sest postiljon ei küsinud ajalehe toomise eest kunagi meelehead. Ükskord andsin ise vabatahtlikult ühe lihava tomati, sest olin parajasti kasvuhoonest tulnud, kui postitooja värava taha sattus.

„Aitäh, aga hakka nüüd astuma!“ käratasin pakiautomaadile.

See justkui kõikus natuke, aga jäi siis vait.

„Eks sa istu siin trepil, ega ma kade ei ole!“ lõin ukse kinni ja siirdusin kohvi keetma.

Möödus mõni minut ja taas prõmmiti uksele.

Rebisin ukse lahti, selle taga kükitas ikka veel Omniva pakiautomaat, aga veelgi agressiivsema olemisega – midagi surises ja ragises, ühest sahtlist tuli auru, kuni see äkki avanes ja sealt kohvitops välja ilmus.

„Kas sa loed mu mõtteid?“ küsisin automaadilt. Olin meelitatud, sest ei pidanud ise kohvi keetma. Ütlesin siiski tehnikaimele, et jooki pole ma tellinud, ega kavatse ka selle eest maksta. Masin vaikis.

„Ei noh, passi edasi!“ lõin jälle ukse kinni.

Kui olin hommikusöögi ära söönud, tahtsin minna aeda tööle, kuid välisust avades avastasin, et pakiautomaat püsib nagu naelutatult ukse taga ja ma ei saa majast välja.

„Tee ruumi, kolakas!“

Automaat ei liikunud paigast. Nügisin seda õlaga, aga jõudu jäi väheks. Ilmselt olid sahtlid kõik saadetisi täis.

Äkitselt pööras automaat küljega minu suunas ja rammis end ebaviisakalt uksest sisse, otse elutuppa.

„Pea hoogu, kuradi kapp!“ Üritasin sissetungijat tagasi tirida, kuid me mõlemad kaotasime tasakaalu ja automaat vajus mulle peale, nii et kondid ragisesid. Jõudsin karjatada vaid „Appi, Omnivaaaaaaa …“ ja kaotasin meelemärkuse.

Mõni aeg hiljem, kui silmad avasin ja seletamatut kergentustunnet tajusin, meenus mulle, et president kutsus hiljuti üles arutlema ja mõtlema robotitega seksimise teemal.

Seejärel kobasin hirmunult kätega alakeha.

Omniva pakiautomaat veeres samal ajal vaikselt surisedes majast välja ja tema kõige väiksemas sahtlis oli pakike Geenivaramu jaoks, minu nime ja triipkoodiga etikett peal ja puha.

Kiri peaministrile: Kallis Jürikene!

Nagu Sa ilmselt juba tead, ei ole Eesti rahvas kunagi nii hästi elanud kui praegu – raha tuleb otse seinast, toitu saab poest ainult piiksu eest ja krõpsu jagub kõigile.

Ometigi oled sa osa inimestest suutnud üles ärritada, sest valmistud ühte heitma isamaaliste meestega, kellel sookollide pesakond rihma otsas.

Kannika-Uuno väitis alkoaktsiisi surnud poe kõrval asuvates postkontori varemetes eile külarahvale, et varsti ei saagi enam roostes poltide lahtileotamiseks Coca-Colat osta, vaid peab jälle „Kellukese“ peale üle minema.

Keegi teadis öelda, et kui ekre valitsusse pääseb, siis tuleb kohvi ja kakao asemel jahvatatud männikoore multši pruukima hakata.

Ja ekleeri nimeks pannakse „ekreel“. Jube!

Jah, rahval on hirmud suured.

Jüri, ma ei mõista hukka meeste armastust, kuigi see on inimsoo jätkamise mõistes üks tühipaljas paugutamine. Mina tean, et tegelikult tahad sa Eesti inimese elu veel paremaks muuta.

Soovin sulle seejuures head nõu anda: Ära nende ekre trollidega küll tegemist tee! Pooled neist on pärit siitsamast lauda tagant soost – seal on igasugu sortse ja kolle ning isegi üks vana kolhoosiesimees, kes juba mitukümmend aastat mülkast oma kadunud kummikut otsib.

Ekre naised, muide, polegi päris naised, vaid virvatulukesed – meelitavad su laukasse ja siis marineerivad sind seal nagu kurki ning lõpuks panevad Kaitseliidu õppustel supi sisse.

Ära saa minust valesti aru – Eesti elu tärkaski soodes ja rabades, aga sealt ei kõlba otse Toompeale marssida, sorts peab vahepeal inimeseks saama. Selleks on vaja teda kasida ja talutööle sundida. Sa oled ju meie tüvifilmi „Nukitsamees“ kindlasti näinud.

Lõpuks, kui sortsil on tekkinud tööharjumus ja alfabeet selge, alles siis võib ta pürgida valitsusse.

Nii et mõtle, Jüri! Pane pea tööle! Meie küla eided seisavad sinu selja taga nagu puuriit või piiritara – ei karda me preksitit ega artriiti, ei pagulasi ega pensionisaammaste ümberkukkumist.

MAALI

PS.

Sa oled raadiumis rääkinud mingitest punastest joontest, mis justkui igal sammul silme ees virvendavad. Kardan, et Kihnu Virve on su südamesse pugenud, aga armukade ma ei ole.

Vaata seda pilti silmi pilgutamata - 

kui puud roheliseks muutuvad, on kevad käes.

Avalikustati valdkonnad, milles iga eestlane on kompetentne

Anonüümseks jääda sooviva ülikooli teadlased viisid portaalide kommentaariumite ja arvamusartiklite põhjal läbi uuringu, millest selgus, et eestlased omandavad juba emapiimaga kompetentsi ühiskonnale olulistes valdkondades.

Peamised valdkonnad, mida kõik inimesed isegi asjaosalistest paremini tunnevad, on järgmised:

Poliitika

Medistsiin

Korrakaitse

Meedia

Majandus

Psühholoogia

Kliima

Nii selgub uuringust, et igaühes meist peitub Eesti parim poliitik, kirurg, politseinik, ajakirjanik, ettevõtja, suhtenõustaja või ilmateadustaja. Väga huvitav on uuringu juures veel fakt, et alkoholi tarbimise käigus saavutasid mõningad kompetentsid uuritavatel isikutel lausa briljantse taseme, võimaldades neil kehastuda konkreetselt näiteks presidendiks, politseiameti direktoriks või Taimi Paljakuks.

Järgmiseks on teadlaste ülesanne nimetatud kompetentsid Eesti arengusse kaasata, kuid enne järgmise sammu astumist oodatakse ära uuring kanepi legaliseerimise mõjudest Kanada ühiskonnale.

Iga eestlane on iseenda kompetentsikeskus.

Muinasjutt plagiaadist ja kuradist

Väikeses Läänemere riigis elas kord noormees, kes tahtis kangesti kõrgharidust omandada ja poliitikas kätt proovida. Kutseharidus talle ei sobinud, sest kes see ikka oma käsi tööga määrib.
Pealegi, pisukese riigi poliitilisel maastikul ei võetud neid inimesi, kes oma kätega midagi valmis suutsid teha, eriti tõsiselt. Olulisem oli endast lihtsalt tark mulje jätta.

„Saaks või bakagi tehtud, paistaks teiste seast intelligentsem välja,“ mõtles noormees.

Ühel kevadel, pärast aastate pikkust käänuliste akadeemiliste radade läbimist, jõudiski kätte saatuslik hetk, kust bakalaureusetöö kirjutamist ei olnud enam võimalik edasi lükata. See oli edasilükkamiste edasilükkamise kõige viimane minut.

Istus siis nooruk ohates laua taha.

Läks tund, läks teine, pastakal oli ots ära näritud, küüned hammastega ribadeks kistud, kukal paiste kratsitud. Mõistus täitsa viledaks kulunud. Tulemust ei mingisugust! 

Märkamatult saabus südaöö ja tudeng käratas: „Kurat! Kuradile see bakalaureusetöö!“

Äkitselt kukkus riidekapil uks eest ära ja sealt kargas välja vana sarviline ise.

„Kutsusid, peremees? Milles probleem, peremees?“

„Tahan bakalaureuse kraadi saada, aga mõistus on otsas ja aega ka pole,“ kogeles tudeng.

„See ka mõni mure! Hakka kirjutama!“

„Midagi ei tule välja ja ma ei viitsi ka!“

„Proovi!“

„Ma ei jõua!“

„Mis siin jõuda, ega see pole mingi „Kalevipoja“ loomine. Kui sa oleksid kuulnud, kuidas Kreutzwald ägises ja Jumalat appi kutsus, saaksid aru, et sinu bakatöö on kukepea.“

„Ma ikka ei saa, tüdruksõber ootab.“

„On sul veel vabandusi?“

„Kõht on tühi!“

„Ütle veel, et tahaks hoopis sõpradega pidu panna.“

„Jaa!“

Kurat vaatas noormeest ja tema silmist peegeldus põrgutuli.

„Tead, ma saaksin sind aidata, kui loovutad minu geenipanka kolm tilka verd.“

„Kuidas sa mind aitad?“

„Põrgu raamatukogus on tuhandeid bakalaureusetöid, mille vastu on väga vähe huvi tuntud. Valid sealt ühe välja, vahetad tiitellehe ära ja juba homme on su mured murtud.“

„Ma ikka päris nii ei saa. Äkki keegi saab teada?“

„Ainult kolm tilka verd …“

„Ja iPhone?“

„Diil!“

Kurat pigistas noormehe parema käe keskmisest sõrmest välja kolm tilka verd, limpsas need keelega ära ja kadus riidekappi. Minuti pärast seisis ta uuesti tudengi ees ja surus tollele bakalaureusetöö ning uue telefoni pihku.

„Helista, kui omadega jälle p..... oled!“

Vana tõde: põrgutee on sillutatud heade kavatsustega.

Kuidas Ülemiste vanake viimase lootuse kaotas

Ülemiste vanake läheb Taavi Aasa juurde: „Taavi, kas Tallinna linnavalitsusest on korruptsioon lõpuks välja juuritud?“

„Ei, ei ole veel, austatud vanake!“

„Millal see siis juhtub?“

„Ma ei tea … Kui korruptsioon linnavalitsusest välja juurida, võib Tallinn viimaks valmis saada ja siis ujutad sa ju kõik tänavad üle.“

„Selge,“ jäi Ülemiste vanake mõtlikuks. „Tasuta ühistransport loodi siis ka selleks, et Tallinn kunagi valmis ei saaks?“

„Muidugi,“ lausus linnapea.

„Ja parteilised töökohad spordihoonetes?“

„Ikka selleks.“

„Te olete väga kavalad,“ nentis Ülemiste vanake, aga ühe asja olete kahe silma vahele jätnud.“

„Millise?“ küsis linnapea kohkunult.

„Vana Toomas raekoja torni tipus kuuleb ja näeb kõiki teie sahkerdamisi.“

„Ah tema!“ naeratas linnapea. „Vana Toomas soovis hiljuti, et ta üle kullataks, aga meie kuldame ainult omasid. Kirjutasin just alla määrusele asendada ta kiiremas korras Jüri Kuuskemaaga.“

„Teile pole enam midagi püha!“

„Pühad, kulla papi, on meie riigis vaid mõned korrad aastas. Ülejäänud aeg on lihtsalt äri. Kui teil nüüd midagi reaalselt pakkuda ei ole, minge võtke oma järv ja leidke endale uus omavalitsus!“

Nii kaotas Ülemiste vanake viimase lootuse, et Tallinn valmis saaks.

Miks Tallinn kunagi valmis ei saa?

Ehku peal sündmuste kalender 2018

Jaanuar

05.01 Skulptor Sealküla Simson vihastab lõplikult majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni peale oma brändi löögi alla sattumise pärast ning patendeerib igaks juhuks ja kindluse mõttes taiese „Sittuv koer“, sest kunagi ei tea, milline jama kerkib valitsuses esile järgmisena.

18.01 Tondiraba Jäähallis avastatakse anomaalia – keegi tööd ei tee, aga raha tuleb. Venemaa on asja uurimiseks valmis toetama KAPO uurimisrühma FSB spetsialistidega.

30.01 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril hinnašokis soomlase, kes ülekuulamisel vaid noogutab ja vastab ametnike rõõmuks küsimustele lühidalt ning arusaadavalt „Joo-joo! Jo-joo!“

Veebruar

01.02 Reformierakonna liikmed avastavad ärgates, et torm on vaibunud ja Kallas on kahel pool. Erakondlik turvatunne saavutab enneolematud mõõtmed.

24.02 Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks korraldatud presidendi vastuvõtul ei suuda Vene suursaadik oma rõõmu tagasi hoida, sest ta on aastaid igatsenud kätelda oma lemmikmuinasjutu „Kuldvõtmeke“ peakangelasega.

29.02 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril soomlase, kelle autoga on eestlastest sõbrad korduvalt käinud Alko 1000 poest kangemat kraami ostmas. Protokoll jääb vormistamata, kuna selgub, et 2018. aasta veebruaris on ainult 28 päeva.

Märts

05.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb Eesti elanike Lätis käimise maksustamist, aga põrkab vastu karmi isakätt.

08.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb Eesti rahvusvahelise naistepäeva tühistamist, aga ei leia selles küsimuses emaarmu.

15.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb oma sünnipäeval alkoholi müügi piiramist, aga ühendministeeriumi puhvetis vahetatakse taas vaid veiniriiuli asukohta.

30.03 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski taotleb suure reede tühistamist, aga põrkab vastu Taevase Isa tahet.

31.03 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski, kellele korraldatakse Ikla piiripunktis profülaktiline loeng teemal „Väikesed valed, suured valed ja statistika“.

Aprill

01.04 Jüri Ratas räägib Saksa kantslerile Angela Merkelile kolmelauselise anekdoodi, mille jooksul kantsler jõuab end välja magada ja Unter der Lindenil kebabi süüa ning USA presidendile telefonitsi meelde tuletada, kust on pärit tema juured.

18.04 Mihheil Šaaksvili palub Eestilt poliitilist varjupaika ja Tartu linnapea kohta.

30.04 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril veel ühe soomlase, seejärel veel ühe ja siis veel ühe, kes kinnitavad nagu ühest suust, et kõik Lätist kaasaostetu on vaid oma tarbeks. Karistuseks näidatakse neile Tallinna ostukeskuste reklaame.

Mai

09.05 Aastatega vettinud põllumaa sülgab seemnekartuli välja. Minister Kadri Simsoni eestvedamisel jagatakse põllumeestele kartuli panemata jätmise toetust. Kõige perspektiivsemaks kartulimaaks hindab maaeluminister Tarmo Tamm Pärnu lennuvälja.

13.05 Sünoptik Taimi Paljak ei usu enam imedesse, aga näe, üks soe ja päikeseline päev aastas ikkagi on.

30.05 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril bussitäie soomlasi, kes ajavad kõik oma ostud bussijuhi kaela. Soome bussijuhi palgast ei piisa Eesti riigieelarve täitmiseks ja nii teeb rahandusministeerium eelarvelaekumiste kohta jälle uue prognoosi.

Juuni

01.06 – 22.06 Lätti suunduvatel maanteedel on liiklusummikud.

23.06 Jaanilaupäev. Liiklusvood Lätti peatuvad ööpäevaks.

25.06 Eesti jäätmekäitlejad löövad kokku maksumärkideta taarast saadavaid kasumeid.

30.06 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril bussitäie lätlasi, kes kinnitavad nagu ühest suust, et Eesti sõpradele ei vii nad mitte kui midagi – kõik on oma tarbeks. Siiski paluvad ametnikud viisakalt Läti valitsusele edasi öelda, et aeg oleks naabrite seljas liualskmine lõpetada.

Juuli

01.07 Maale on saabunud tasuta transport. Esimesed Lõuna-Eesti entusiastid üritavad priipääsmetega maakonnaliine kasutades Tallinna jõuda. Kuigi maakondade piirid tuleb ületada jalgsi, jõuavad võimekamad pealinna kahe ja poole päevaga.

16.07 Teist kuud sajab vihma. Riikliku ilmateenistuse töötajatele palgatakse appi psühholoog.

28.07 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril Toomas Hendrik Ilvese, kelle küberturvalisus on tagatud.

August

03.08 Uuringufirma Emor avaldab uuringutulemused, mille kohaselt elab Eestis kaks eestlast ja kolm leevikest, kes ei ole kunagi käinud Soomes.

17.08 Kolmandat kuud sajab vihma. Sünoptikud loobuvad suveilma ennustamisest ja hakkavad koostama ilmaprognoose talveks. „Selgeltnägijate tuleproov“ asendatakse „Ilmaennustajate vereprooviga“.

21.08 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril kaks Soome kodanikku, kes väidavad, et läksid ainult korraks Pärnus Tervise spaa taha jalutama ja sattusid ootamatult alkoparadiisi. Ametnikud toovad põhjanaabrid trahvidega pilvedelt alla.

September

01.09 Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kiidab vigast eesti keelt, mis võimaldab noortel paremini aru saada raamatute sisust ja soovitab kõigil lugeda Osgar Ludzu „Gabzabead“.

30.09 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril alkoholi. Uurimise käigus selgub, et see on vahelejäämise hirmus imbunud sügavale maasse, kuid osal on ünnestunud siiski minema aurata.

Oktoober

08.10 Rahvusraamatukogus toimub ajalookonverents „Kas keegi mäletab veel Edgar Savisaart?“

03.08 Uuringufirma Emor avaldab uuringutulemused, mille kohaselt ei ela Eestis enam kedagi, kes poleks Lätist midagi kuulnud. Läti turismiamet korraldab Jevgeni Ossinovskile suurepärase turunduskampaania eest rikkaliku vastuvõtu Valmieramuiza õlleköögis.

November

01.11 Eesti poliitikasse pole jäänud ühtegi seakasvatajat ega inimest kes tunneks kedagi, kes tunneks seakasvatajat.

20.11 Maksu- ja Tolliamet tabab Läti piiril kaks kahtlaselt käituvat Eesti kodanikku, kes on otsustanud oma tarbimiseks lubatud alkoholi kogused viia üle piiri maos ja veresoontes.

Detsember

03.12 Tallinna linnapea Taavi Aas teatab viitega eelolevatele Riigikogu valimistele, et Tallinn on lõplikult valmis. Tänavapildis jääb edaspidi teha vaid nipet-näpet kosmeetilisi parandusi ja püstitada roheliste eestvedamisel Vabaduse väljakule Tauno Kangro pronksist ökoskulptuur-viadukt „Reidi tee“.

15.12 Eestlased on ummistanud Läti suunalise liikluse. Jevgeni Ossinovski tunnistab, et alkoholiralli organiseeriti valitsuse poolt elanike liikumisharjumuste muutmiseks Rail Balticu projekti huvides. Emajõe kaldale tselluloositehase rajamise vajalikkuse tõendamiseks on valitsusel kavas 2019. aastal korraldada tualettpaberi defitsiit.

31.12 Maksu- ja Tolliamet peab Läti piiril kinni kõik, kelle suu on joomiseks.

RIP Statoil

Uuenenud tanklas seisavad leti taga kaks klienditeenindajat.

KT 1: Kas meil on midagi muutunud?

KT 2: Mina küll pole märganud.

KT 1: Palk on sama väike.

KT 2: Jah! Ülemused on ka samad.

KT 1: Ja bensiin 95E voolab ikka voolikust.

KT 2: Ja diiselkütust väljutatakse endiselt D-tähega torust.

KT 1: Sularaha tuleb ikka seina seest.

KT 2: Ja kohvimasin teeb samasugust kohvi.

KT 1: Tõepoolest, kõik on sama!

KT 2: Mis see meie tankla nimi nüüd oligi?

KT 1: Oota, ma jooksen välja ja vaatan!

KT 2: Oh, pole vaja, niikuinii on kõik sama.

KT 1: Ma ikka igaks juhuks üle ukse vaatan! … Tse … Tsi .. Tsö .. Kuule hoopis teine nimi on kui möödunud suvel!

KT 2: Ah, mida sa ajad! Ma ei ole küll märganud!

KT 1: Võib-olla mulle ainult tundus nii …

KT 2: Muidugi! Sul on hallutsinatsioonid. Oled end lolliks töötanud! Koosolekul öeldi, et uue omanikuga mitte midagi ei muutu.

KT 1: Ei muutu, siis ei muutu, nii ongi parem! Aga nimi oli ikka nagu teistsugune …

KT 2: Ära hakka! Vaata, klient tuleb! Tuttav lõust, ostab igal hommikul oma koerale ühe frankfurteri.

KT 1: Kui teeks nii, et täna ei müüks. Teeks teisiti! Kui kütust ei tangi, siis vorsti ei saa!

KT 2: Ah, jäta! Pole vaja midagi muuta!

KT 1: Hea küll, ma olen vist tõesti üle töötanud. Selline loll rahutus on peal nagu oleks midagi muutunud. Pean laskma perearstil rahusteid välja kirjutada.

KT 2: Oleks ka viimane aeg! Midagi ei muutu!

Palju õnne naistepäevaks nõukogude naistele ja meestele! (Tasuta nostalgialaks)

See oli kaugel nõuka aal, kui naisi peeti meie maal

vaid meeles aastas korra.

Ei hinnatud siis emadust, ei naiselikku kaunidust,

vaid lugu peeti korrast,

kus naine elas nagu mees – ta metsas ehitas raudteed

või oli tegev traktorist või hoopis lüpsimasinist

ehk pehmelt öeldes oma vunts, kes mehed jättis jäiseks,

sest reeglites ei eksitud ja sõbraga ei seksitud,

vaid jäädi jäärapäiseks.

Siis naise elu valdavalt meil kulges kittelkleidis

ja Kommunaari kingadega enamik õnne leidis.

Ei tulnud seepi telekast, vaid seda tõid talongid,

Ja korterid – need olid justkui väiksed vangikongid,

kus sooja vett ei olnud suvel, külma aga talvel,

kus naaber rahvamalevast võis olla tihti valvel.

Seal naabrimehestki ei olnud kuigi palju tolku,

kui selgus tõsiasi, et oma mees on molkus.

Siis naise ridikülis oli üsna vähe keemiat,

sest bodyshoppe ju ei olnud ja harva anti preemiat.

Ent ühte sorti kurginäovett leidus peeglil alati

ja Orto kreemi krohvimiseks kilodega valati.

Ja huulepuna sügiseti keldritesse veeti –

kui häda käes, siis loomulikult kasutati peeti.

Eks muret oli kõigega, mis pääl- ja allpool vööd.

Ei olnud saada sisepesu enam peale tööd,

Ei olnud miskit toppida ka sisepesu alla,

kui kuu tuli ihu puhastuseks taevaservalt alla.

Siis hädaorust pääsemiseks kasutati vatti,

ja riidest taskurätikuisse puristati tatti.

Eks olnud nõuka ajal sekski kindel tabu,

see paljudele koju jõudis avameelses raamatus,

kuid tollal lihtsalt nautimine tundus täitsa jabur

ja kõikjal võimust võttis üleriiklik saamatus.

Kui siiski vahel õnnestuski voodis teha pulli,

siis enne juustest tuli eemaldada rullid.

Kuid polnud halba ilma heata meil ka siis

kui defitsiidi saabumine öösel une viis.

Ei olnud vaja nõnda kramplikult raseerida,

kui säärtel taeva poole turritasid karvad

või ujukate vahelt paistis puhmakaid –

see oli loomulik ja silma häiris harva.

Ei olnud kuskil kaanepildil näha pornostaare,

vaid noorte naiste unelmates püsis Juhan Aare

ja vanematel alatihti tundus üsna küütlev

üks hallipäine kommunist, kel nimeks Arnold Rüütel.

Jah, nõukaaja naise elu oli päris võigas,

see vahel nutma ajas nagu mädarõigas,

kuid ärgem unustagem – hullem oli meestel,

kes pidid nõukaajal täitma naiste soove –

see oli olukord, mis külvas suisa õudu,

seepärast mehed, naistepäeval,

soovin teile jõudu!

Loe ka "Eesti meeste kadunud rüütellikkus ehk kõik mehed on endiselt sead ja midagi pole selga panna"

 Naistepäeva tradistsioonile maailmas panid XX sajandi algul aluse naiskommunistid Roza Luxemburg ja Clara Zetkin. Kõige tänulikumad on neile lillemüüjad.

Püha Jüri võitlused: Juba 100 päeva teel (15)

„Ära viska mind ära, mul on palju veel sees,“ ümises Riimi-Marko üht tuntud poplaulukest. Püha Jüri seltskond oli juba sada päeva teel olnud ja Markol sai vaikselt marssimisest villand.

„Ütle Jüri, millal ma saan hakata metsi maha võtma ja fosforiiti kaevandama?“ küsis ta.

„Kuule, sa ei ole mingi päkapikk, et kogu aeg midagi kaevandama pead,“ hurjutas Musta-Kadri. „Lööme lohe Reffil pead maha ja alles siis teeme, mida tahame.“

„Tõesti-tõesti, me peaks juba midagi tegema, mulle ikka see hundijalavee teema ei anna asu, terve öö ei saanud sõba silmale. Ja miks kõik minu vastu on?“ kurtis Lihtsalt Jevgeni.

„Sest sa hammustad kätt, mis sind toidab,“ ühmas Kauka-Sven. „Kui sa võtad lambilt kütuse, kuidas ta siis põleb? Inimene on ju nagu sajavatine pirn.“

„Kuidas saab inimene pirn olla?“ ei saanud Praami-Urve aru.

„See oli kujundlikult öeldud,“ ütles Saare-Ints. „Kujundlikkus on oskus mõelda asjadest nii nagu nad võiksid eksisteerida, mitte nagu nad on.“

„Jube keeruline!“ arvas Keskmaa-Kaia. „Aga ikkagi, me oleme sada päeva teel olnud ja pole veel oma eesmärki saavutanud. Rahvas ootab meilt heategusid!“

„Ma olen terve elu inimestele head teinud ja vaadake, kus ma nüüd omadega olen,“ ütles võlur Savihall oma käruga kannakaid tehes. „Raiuge endale pähe, et ükski heategu ei jää karistamata.“

„Eks ta nii on jah,“ sekkus Irli-Margus. „Näiteks mina olen headusest punnis, aga keegi ei pea seda millekski.“

„Punnita aga edasi,“ irvitas Mendi-Andres. „Elu läheb alle siis heaks, kui saab igale kõrtsile ja öömajale jälgimisvahendid külge. Siis on kõik kontrolli all!“

„Sa oled maniakk,“ pahandas Ema Mailis. „Kas sa tahad, et meie rahvas päris välja sureks?“

„Miks ta peaks surema?“ küsis Tamme-Tarts. „Jälgimisseadmed aitaks vältida juhuslikku viljastumist ja liigi areng toimuks plaanipäraselt.“

„Aga armastus?“ päris Musta-Kadri. „Romantikaks ei jääks siis ju üldse võimalust, kui võõrad silmad kogu aeg kuklas.“

„Kuulge, teie jutt läheb vales suunas lappama, olge asjalikud,“ pahandas Püha Jüri. „Rääkige, mida te olete saja päevaga korda saatnud?“

„Mida me oleme siin saatnud? Midagi ei saa ju teha, peame kogu aeg kuskile minema, igal pool käima, mul on sokkides juba suured augud,“ virises Taibu-Sven. „Mina olen ainult lõugu laksutanud.“

„Mina mõtlesin jällegi seda, et paneme kõik külad ühte punti ja riigi nimeks saaks Eestikandivallamaarajoon. Vajadusel võiks lisada veel „oblasti“,“ pakkus Korbi-Miša.

„See juba läheb!“ kiitis Püha Jüri. „Mina mängisin korvpalli ja õppisin brittide keelt. „In-out, in-out, in-out … shit … Brexit.“

„Heh, see on nagu vana mentide anekdoot,“ naeris Mendi-Andres. „Kaks miilitsat sõidavad autos, üks ütleb teisele, et pista pea aknast välja ja vaata, kas plafoon põleb? Teine pistis pea välja ja karjus põleb-ei põle, põleb-ei põle, põleb ei põle …“

„Jälle mingi nõme valgustinali, millest ma aru ei saa,“ nähvas Praami-Urve. „Neiu sirgub naiseks aastaid, aga te tahate, et saja päevaga midagi juhtuks. Mul ei juhtunud midagi!“

„Minu ajaukäärud on küll kogu aeg töös olnud nagu Vändra saekaater,“ rääkis Paragrahvi-Ummi. „Mul on plaan, kuidas lohe Reffist vangidele sülti keeta.“

Äkitselt tõusis taevasse purpurpunane kuma, milles avanes silmakujuline, värelevate servadega auk. Seltskond tardus.

„Vahi ilmastikunähtust,“ imestas Riimi-Marko.

„Psst!“ sundis võlur Savihall kõiki vaikima. „See on Punase võluri kolmas silm.“

„Said nüüd oma jälitusseadmeid,“ virutas Kauka-Sven küünarnukiga Mendi-Andresele ribidesse.

Taevasilm jõllitas Püha-Jüri seltskonda tükk aega, kuni sellest ilmus välja sputnik.

„Ainult mitte seda!“ langes Ema Mailis põlvili, aga oli juba hilja. Sputnik oli teda märganud ja edastas rõõmsalt tulesid vilgutades teate „Privet, dorogaja! Head naistepäeva!“

Eelmised osad:
Püha Jüri võitlused: Teele, jah teele nüüd! (2)
Püha Jüri võitlused: Esimene jama (3)
Püha Jüri võitlused: Kitse-Martini ülekuulamine (4)
Püha Jüri võitlused: Kloostri start-up (5)
Püha Jüri võitlused: Kitse-Martini sabasuled (6)
Püha Jüri võitlused: Tamme-Tartsi saabumine (7)
Püha Jüri võitlused: Jõulusoovid (8)
Püha Jüri võitlused: Ainus kindel asi on uue aasta saabumine (9)

Püha Jüri võitlused: Pohmell hundisilmajalaveest võtab hoomaha (10)
Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)

Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)

Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)

Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)

Püha Jüri enesekindlust kogunud kamp jõudis üksiku mäe – Toompea – suunas teha vaid tosin sammu, kui võlur Savihall oma käruga kõige ette kihutas, järsult pidurdades kannaka tegi ja hüüdis: „Kuulge, nii ei lähe see mitte! Peaksime meeskonnavaimu turgutamiseks ja tänutäheks aumärke jagama, sest me kõik oleme juba eos kangelased. Pealegi on kohe-kohe saabumas kodumaa pidulik aastapäev.“

„Kus sinusuguste posijate kodumaa on?“ päris Irli-Margus altkulmu põrnitsedes.

„Võlurid on kosmopoliidid, mis kodumaast sa räägid?“ külvas umbusku ka Musta-Kadri.

„Ma räägin sellest maast, kus me elame ja kus elu muutub maapealseks paradiisiks, kui me lohe Reffist jagu saame,“ kinnitas Savihall.

„Hea küll, räägi, mis teema nende aumärkidega on?“ küsis Korbi-Miša kibeledes.

„Kas Georgi linti ka on?“ uuris Lihtsalt Jevgeni.

„Kõike on! Minu võimuses on kogu maailma rahvaste ja riikide aumärke jagada, aga teie jaoks olen varunud terve hunniku väga põnevaid märke, millega saaksite pidulikel söömingutel ja joomingutel uhkustada ning kaaslasi pimestada.“

„Issand kui põnev!“ kilkas Keskmaa-Kaia.

„Seiske ritta,“ kamandas võlur Savihall ja koukis oma käru seljatoe küljes olevast kastist välja suure pauna.

„Kas salmi peab ka lugema?“ uuris Riimi-Marko. „Mul praegu just hakkab üks tulema …“

„Ära hakka aega viitma, vaata kui palju aumärke on vaja laiali jagada,“ kutsus Praami-Urve viimast korrale. „Meil luuletamise eest medaleid ei anta.“

„No nii,“ jätkas maag: „Kelle nime ütlen, astub ette ja ajab rinna punni.“

„Aga kui kõht segab?“ täpsustas Tamme-Tarts.

„Siin on kraami nii palju, et jagub ka kõhule ja kubemele,“ itsitas Savihall. „Pange nüüd suud kinni, läheb jagamiseks.“

Maag pistis aeg-ajalt käe oma pauna, koukis sealt kamaluga autasusid, nimetas kordamööda igaühe nime ja aumärgi nimetuse ning pobises õnnesoove.

Püha Jüri – orden „English grammar for beginners“, III järk.

Praami-Urve – orden „Kapteni rooliratta hõbelaager“, I järk; pidulik tekstiilitoode „Sukapael“, I sort.

Ema Mailis – orden „Emalõvi“, I järk; orden „Sputnik“, III järk.

Paragarahvi-Ummi – vesimärk-tätoveering „Tallinna vangla“, III järk.

Mendi-Andres – orden „Inspektor Japp“, III järk; orden „Hercule Poirot“, II järk; orden „Wallander“, II järk; orden „Kättemaksukontor“ I järk.

Taibu-Sven – NATO vihmavari Marek Strandbergi nähtamatust kangast.

Irli-Margus – orden „2.0“, II järk, tavanditoode „Mälestustahvel „IRL 2.0““, I sort (marmor).

Riimi-Marko – orden „Rändrahn“, I järk.

Saare-Ints – orden „Rakvere raibe“, III järk; Nihilist.fm audioraamatud.

Tamme-Tarts – foto „Tori hobune vankrit vedamas“, mustvalge.

Musta-Kadri – orden „Rist ja viletsus“, II järk, seriaal „Simpsonid“ 283. osa.

Korbi-Miša – orden „Kehtnakandi“, I järk; juveelitoode „Haldusreformi pärlid“.

Keskmaa-Kaia – Töösinimustvalgelipu orden; pühendusega tööraamat.

Lihtsalt Jevgeni – ordenid „Taara“, I järk; „Karskusrist“, II järk, „Prieka!“, I järk.

Kui aumärgid olid jagatud, hakkasid kõik end nendega ehtima ja üksteisele head kodumaa aastapäeva soovima.

„Aga mina ei saanud midagi,“ mossitas Kauka-Sven. „Ma olen siin nagu mingi vaene sugulane …“.

Võlur savihall raputas seepeale oma märssi ja nähes, et see on tühi, toetas oma tagumiku ühele kannikale, koukis taskust välja eurose mündi ja viskas selle mossitaja suunas „Säh, võta, pane oma rahakoti vahele ja olgu see sulle edaspidi seemneks miljonite teenimisel.“

Loe algusest

Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks (13)

Vaevalt oli seltskond ooperimajast ja Kitse-Martini ahistavast külalislahkusest pääsenud ning üksiku mäe – Toompea – poole jälle teele asunud, kui kuskilt nurga tagant tuhises oma kärul välja võlur Savihall, kes karjus: „Pidage kinni! Oodake! Kuulake! Mulle tuli kõik meelde!“

„Mis sulle siis nüüd nii äkitselt meenus?“ küsis üllatunud Püha Jüri.

„Kõik! Absoluutselt kõik! Alates aegade algusest kuni tänase päevani! Nii hallivati- kui ka hallipassimehed! Kõik!“

„See on küll pauk!“ lausus Saare-Ints. „Ajaloolise mälu taastamine on meie kultuuri jaoks väga oluline protsess.“

„Mis ajast sinu ajaarvamine siis algab, enne või peale Jeesus Kristust?“ küsis irooniliselt Musta-Kadri.

„Oi, palju varasemast ajast, ma mäletan, mis oli veel enne seda, mis oli enne,“ kinnitas maag.

„Uskumatu! Milline mees!“ kilkas Keskmaa-Kaia.

„Olgu, siis on mul üks kontrollküsimus,“ sekkus Taibu-Sven: „Millal tekkis Maa?“

„Ee-ee …,“ kogeles Savihall ja luges midagi sõrmedel kokku.

„Noh?“

„4,6 miljardit aastat tagasi!“

„Õige!“

„Aga siis pidid sa ka nägema, kes oli eelmises elus Praami-Urve,“ uuris Ema Mailis.

„Muidugi ma nägin, ta oli toonekurg ja tõi kõigile lapsi,“ vastas võlur: „Mõnda peresse vedas ta neid nii palju, et inimesed hakkasid kurgesid kartma, põgenesid maalt linna ja jätsid majapidamised maha.“

„Kas siia mitte ei olegi meie rahva iibeprobleemi lahendus maetud?“ uuris Irli-Margus erutunult. „Muudaks Praami-Urve jälle toonekureks ja laseks tal kogu riigi lastega täita.

„Hakka ise toonekureks!“ solvus Urve. „Ma kavatsen järgmises elus olla Taani printsess.“

„Printsess too ei tahtnud muud, kui anada konnadele suud,“ deklameeris Riimi-Marko.

„Jätame nüüd selle lora,“ käratas Püha Jüri. „Kas te ei mõista, et meile on vaja sellist meest, khmm, vabandust võlurit, kes kõike mäletab. Mõelge, et kui keegi ütleb „Seda pole olnud!“, astub nurgast esile Savihall ja vastab „Aga oli ikka küll!“. See on lihtsalt suurepärane!“

„Jaa, kui sellise mäluga mehed saaks organitesse tööle,“ unistas Paragrahvi-Ummi.

„Ausalt öeldes mõtlesin ma juba, et vanast võlurist ei ole meile mitte essugi kasu – tuleb ja kaob, millal heaks arvab, aastavahetusel jootis meid purju … Aga nüüd ma näen, et temas on varjatud voorusi,“ kommenteeris Kauka-Sven.

Kõik vaatasid üksteisele küsivalt otsa.

„Mis me siis selle kõiketeadjaga teeme?“ päris Korbi-Miša. „Kuna ta kõike teab, ei saa teda niisama minema lasta.“

„Temast saab minu parem käsi!“ teatas Püha Jüri. „Võitluses lohe Reffiga on Savihall ideaalne partner.“

„Mis partner,“ itsitas Keskmaa-Kaia: „Partner on nii kahemõtteline sõna.“

„On jah,“ ühmas Tamme-Tarts. „Partner on ju saag.“

„Ja saag oli eelmises elus raikala,“ pilgutas vana võlur kavalalt silma.

Kõik naeratasid, sest kõiketeadja läheduses oli hea ja kerge olla.

Loe algusest peale.

Püha Jüri võitlused: „Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!“ (12)

Mööda Lasnamäe kanalit ooperisse jõudmine ei võtnudki väga palju aega. Seltskond tatsus kannatlikult Kitse-Martinil sabas, sest too oli lubanud kaaslasi kindlustada kõigi mugavustega, mis ooperimajast leida võib. „Puhvetis on konjakit, tualettruumides vesiklosetid, rekvisiitide ruumist leiab sooje rõivaid,“ loetles ta.

„Ma hakkan juba peaaegu arvama, et igas kanalis ei peagi laev sõitma,“ hingeldas Praami-Urve hallidest seintest mööda kõmpides.

„Sellest nõukogudeaegsest armist siin maa sees saab veel kunagi meie riigi sümbol,“ ütles Irli-Margus: „Kindlasti paneme kuskile siia üles pronksist mälestustahvli kirjaga „Siitkaudu liikus maailma kõige pöördelisematel hetkedel läbi Lasnamäe ja otse lohe Reffi palge ette Püha Jüri võidukas salk“.

Lihtsalt Jevgeni turtsatas.

„Oli midagi öelda või?“ küsis Irli-Margus ja surus käed rusikasse.

„Niisama, nohu …“

„Ei-ei, ütle välja, ütle välja nagu mees mehele – mis sulle ei meeldi?“

„Jätke poisid oma kukepoks!“ sekkus Püha Jüri. „Õppige viisakalt käituma! Me läheme ikkagi ooperisse!“

„Ongi!“ toetas eelkõnelejat Keskmaa-Kaia. „Ooperis ei tohi kakelda ega etenduse ajal kommipaberitega krõbistada.“

„Tõepoolest, te olete nii ebakultuursed,“ nentis Saare-Ints. „Ma panin omal ajal selliseid teatrikülastajaid fuajeesse etenduse ajaks karistuseks hernestele põlvitama, et nad taipaksid lavakunsti tõelist olemust – erineval moel kannatamist.“

„Hakkame jõudma!“ kiirendas Kitse-Martin sammu. „Mökitamist on juba kuulda!“

„Mina mõtlesin, et ooperis ikka lauldakse,“ üllatus Ema Mailis ja hakkas ümisema:

„When will I love you?
My Lord, I don't know.
Maybe never, maybe tomorrow.
But not today, that's for sure.“

„Oo, Carmen!“ elavnes Taibu-Sven: „Ma poleks arvanudki, et sul sellised teadmised on.“

„Jõuluvana jaoks sai üht-teist selgeks õpitud,“ vastas Ema Mailis häbelikult.

„No nii, olemegi vist kohal!“ teatas Musta-Kadri. „Mine Martin sina ees ja näita meile, mida sa siin teed.“

„Ma olen siin nagu majavaim,“ ütles Kitse-Martin ja osutas ühele suurele heledapäisele mehele garderoobis: „Andres-poss, riputa külaliste mantlid nagisse!“

Kui saabujad olid end pisut sättinud, tutvustas Kitse-Martin oma valdusi. „Garderoobi te juba nägite, see siin on külmkamber.“

„Milleks ooperis külmkamber, kas reumaraviks?“ imestas Kauka-Sven.

„Oh ei, minu idee on see, et iga külaline saaks ooperist lahkudes tüki liha või liitri kitsepiima koju kaasa.“

„Aga repertuaari osas? Kas on ka mõtteid?“ küsis Saare-Ints.

„„Seitse kitsetalle“ juba jookseb. „Kits kärneriks“ käivad proovid … Siis tuleb ühe Madalmaa lavastajaga veel „Kitsejuust“.“

„Aga klassikat? Midagi, mille peale rahvas tormi jookseks,“ uuris Mendi-Andres.

„Muidugi, klassikat on ka, näiteks „Kalevipoeg ja kits“.“

„Püha Jumal!“ ohkas Püha Jüri. „Läheks nüüd puhvetisse saiakesi sööma.“

„Just, meie kitsejuustusaiakesed on väga head!“ rõõmustas Kitse-Martin. „Kõik minu kulul!“

Loe algusest peale.

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)

Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)

Uusaastapidu võlur Savihalli Lasnamäe salakorteris lõppes järsku, kui maag teatas resoluutselt Püha Jüri jüngritele, et on surmani väsinud ja hakaku nood aga kohe astuma.

„Kuhu me niiviisi läheme? Väljas on külm ja tuuline! Mul hakkavad paljast õue minemise mõttest hambad plagisema,“ hädaldas Keskmaa-Kaia: „Pealegi pidid sa meile õpetama, kuidas lohe Reffist kergemini jagu saada.“

„Kõik tuleb omal ajal, las Reff magab praegu,“ teatas võlur: „Ja pealegi, teil on nüüd riigipoolne hambaravi toetus, las need hambad plagisevad.“

„Mina olen valmis küll lahkuma,“ ajas Ema Mailis selja sirgu ja nähvas Savihallile: „Eks reduta siin üksi nagu Lenin heinakuhjas! Meid ootavad suured teod!“

„Just!“ hõikas Lihtsalt Jevgeni: „Mina lähen vabastan maailma rahvad alkoholi küüsist! Järgmine aastavahetus tuleb kõigile karske!“

Riimi-Marko libistas seda kuuldes ehmunult pooliku pudeli kangemat kraami põuetaskusse ja pomises: „Kus ei ole surmatõbi, seal saab ikka viinast abi!“.

„Asume aga jälle teele,“ ärgitas Püha Jüri: „Üksik mägi on veel kaugel, peame tempot tõstma.“

„Aga mina ei tea, kas ma enam tahangi lohe Reffi tappa,“ ütles Taibu-Sven: „Mida loomakaitsjad pärast ütlevad?“

„Lohe pole loom, lohe on lind,“ ütles Tamme-Tarts: „Lööme raisal pead maha ja vormistame diagnoosiks linnugripi.“

„Kas see on ikka hea mõte?“ küsis Mendi-Andres: „Mina tulistaks kahuriga kõhtu, nii et rupskid nelja ilmakaarde lendavad.“

„Rahvapärimuse järgi tuleb lohel ikka pead maha lüüa,“ sekkus Saare-Ints: „Nii on dramaatilisem ja kultuursem.“

„Ei jõua teie plära kuulata, hakkame minema,“ ärritus Paragrahvi-Ummi: „Muide, Jevgeni, kuidas ma joodikuid vangistama hakkan, kui kõik karsked on? See ei lähe kohe mitte!“

„Miks te peate kogu aeg tülitsema,“ ütles Püha Jüri: „Miks teil peavad kogu aeg mingid oma seisukohad olema? Jääme ikka sõpradeks!“

Seltskond liikus õue ja hakkas mööda Lasnamäe kanali serva astuma. Nad ei jõudnud kuigi kaugele, kui Musta-Kadri märkas Kitse-Martinit lähenemas.

„On see unes või ilmsi?“ küsis Korbi-Miša ja puhastas prille.

„Kõss-kõtt, Kurat!“ lõi Ema Mailis jalaga vastu maad.

„Privet! See tähendab – ahoi!“ tervitas tulija rõõmsal meelel: „Mis te külmetate siin? Lähme ooperisse sooja!“

„Mis pagana ooperisse?“ küsis Kauka-Sven.

„Ooper on muusikaline lavateos, mida esitatakse reeglina ooperiteatris,“ sekkus Saare-Ints.

„Teame isegi! Aga ükskord oli ühel saarel telgis ka ooper,“ lausus Praami-Urve.

„Mismoodi sina, elukutseline kitsekarjus ühtäkki jala ooperimaja ukse vahele said?“ küsis Irli-Margus.

„Väga lihtne! „Hunti ja seitsmesse kitsetalle“ otsiti näitlejaid,“ selgitas Kitse-Martin.

„Sina mökitasid siis kõige valjemini?“ uuris Taibu-Sven põlglikult.

„Ei-ei, mina mängin hunti, kitsed tõin oma farmist! Täna on esietendus, tulge kaasa!“

„Pagan, mul oli juba enne eelaimus, et mingi jama loomakaitsjatega tuleb,“ ühmas Sven.

„Kas tohime minna?“ vaatasid ülejäänud küsivalt Püha Jürile otsa.

„Muidugi! Ooper pole küll korvpall, aga toimub ikkagi saalis,“ vastas viimane: „Kuule, Martin, sa oskad ikka üllatada!“

Loe algusest peale.

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)

Püha Jüri võitlused: Pohmelus hundisilmajalaveest võtab hoo maha (10)

„Tõuske ja särage!“ karjus võlur Savihall Püha Jüri jüngritele uusaastahommikul.

„Ära lärma!“ ägises Kauka-Sven taburettidest laotud magamisasemel kohmakalt teist külge keerates: „Lase inimestel magada, eelarveaasta alles algas!“

„Ajage end üles, lakkekrantsid!“ hõikas Lihtsalt Jevgeni, kes oli öösel võluri poolt pakutavat tulivett ainult moe pärast suhu võtnud ja siis selle salaja lillepotti süljanud.

Aaloe, millega võlur ilmselt oma haavu tupsutas, ilmutaski aknalaual väljasuremise märke.

„Pea lõhub, nagu oleks tormiga praamiga üle madaliku kihutanud,“ kurtis Praami-Urve. „Mida sa meile sisse jootsid?“

„Puhas kraam. See teeb teid tugevaks!“ kinnitas maag.

„Mis ei tapa, see teeb head, olgu need või katkus sead,“ urises kuskil põrandal Riimi-Marko.

„Mul hakkab vaikselt sinu majapidamisluulest villand saama,“ teatas Ema Mailis ja kriiskas: „Jeerum, kus mu soeng on? Kas keegi on mu soengut näinud?“

„Oli see vast raketikütus,“ maigutas Taibu-Sven suud: „Lükkas naistel lokid sirgeks nagu niuhti.“

„Kas retsepti saaks?“ küsis Saare-Ints, kelle arvates oli joogipärimust vaja säilitada järeltulevatele põlvedele. „Ma saadaks selle ERM-i või Livikosse.“

„Võlujoogil pole retsepti, nii nagu ka hakklihakastme tegemiseks pole juhiseid vaja – mõlemaid valmistatakse loomulikust intelligentsist,“ vastas võlur.

„Intelligentsi meil jagub,“ teatas Musta-Kadri. „Kas sa arvad, et me aru ei saa, miks sa meid täis jootsid?“

„Vannun käsi südamel,et mina olen jumala kaine,“ lausus Lihtsalt Jevgeni: „Pioneeri ausõna!“

„Kas sa võiksid kas või korraks oma vägivaldse lapsepõlve unustada ja eluga edasi minna,“ palus Paragrahvi-Ummi.

Korraga märkasid kõik, et nurgas konutav Püha Jüri ei olnud sõnagi lausunud.

„Juri, mis juhtus?“ küsis Korbi-Miša osavõtlikult: „Vaata, uus aasta on käes ja kõik on rõõmsad!“

„Valetad!“ käratas Mendi-Andres: „Mina olen täitsa kurb! Mul on häbi ja kassiahastus.“

„Mis sinuga on, Jürikene?“ tegi Keskmaa-Kaia meelast häält ja kõdistas torssis kaaslast lõua alt..

„Ma ei tea, kuidas inglise keeles öeldakse „Head uut aastat!“ plahvatas Püha Jüri: „Nõnda ei saa ma laia ilma minna ja inimeste elu paremaks muuta!“

„Ütle siis ladina tähtedega „S novim godom!“,“ soovitas Lihtsalt Jevgeni: „Kuuendik maakerast saab sellest väga hästi aru.“

„Just-just, selleni ma tahtsingi jõuda,“ itsitas võlur Savihall: „Maakera pöördub itta! Unustage oma „Äpinjuujeer!“ ja võtke uuelt aastalt vastu, mis teile pakutakse.“

Tamme-Tarts muheles rahulolevalt ja mõtles, et vähemaga kui Setumaa oblasti kuberneri kohaga ta ei lepi.

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)

Suure kukeharja horoskoop 2017

Üheksakümnendatel, siis kui igasugune esoteerika jõudsalt pead tõstma hakkas, seisid paljud ajalehetoimetused dilemma ees, et kuidas täita lugejate nõudlust igasuguste ennustuste ja horoskoopide järele. Valdkonna spetsialiste ei olnud kuskilt võtta, välismaalt ennustusi sisse osta oli kallis ja nii tehti lehesabas ilmuvaid horoskoope tavaliselt ise – mõni reporter või toimetaja võttis õlled kõrvale ja lasi fantaasial lennata. Ja päris huvitav oli järgnevatel päevadel poole kõrvaga kuulda, kuidas mõni lugeja oma tähemärgi alla kirjapandut kommenteeris.

JÄÄR (21. märts - 20. aprill)

Tööasjades ja kodukaunistuses säilitad stabiilsuse, sest oled visa ja järjekindel. Raha jätkub. Suhetes võib esineda lühiajalisi katkestusi, milles kipud süüdistama valitsust ja halba ilma. Aprillis võib tekkida vastupandamatu soov hakata lillelapseks, kuid enne võilillede õitsemist saab mõistus võitu. Aasta lõpus võib tulla võit jõululoosiga.

SÕNN (21. aprill - 21. mai)

Sul on aeg-ajalt raske mõista, miks maailm su ümber muutub, seetõttu võid märtsis vajada psühholoogilist abi mõnelt sõbralt. Sel ajal tasuks vältida ööklubisid. Ametialaselt võib enne suve saabumist ees oodata edutamine või preemia. Selveri boonuspunktid ei tõuse üle kolme euro piiri. Sügistalvel võib esineda juhuslikku seksi. Aasta teises pooles terendab lennureis.

KAKSIKUD (22. mai - 21. juuni)

Veebruaris võib saabuda masendus, sest vajaksite ligimestelt rohkem tähelepanu kui saate. Kõikuvad meeleolud jälitavad teid suveni, kuni mängu tuleb suurem summa raha.

Suve keskpaik kisub kuumaks, aga mitte ilma, vaid uue suhte tõttu. Aasta lõpus toimub rahunemine. Oht üle süüa.

VÄHK (22. juuni - 23. juuli)

Sellel aastal õnnestub paigalseisu vältida ja üllatada oma kaaslasi uue väljanägemise või ootamatu ametiga. Majanduslikult ei ole võimalik edu saavutada enne maikuud, kuid alati on keegi, kes teid toetab. Võib juhtuda, et toetaja ootab vastuteeneid. Aasta teises pooles võib esineda kalduvust sooneutraalsusele.

LÕVI (24. juuli - 23. august)

Aasta esimeses pooles mõtestatud tegevused. Mais võib sattuda manipuleerimise ohvriks, soovitav on vältida vastamist tundmatutelt numbritelt tulevatele kõnedele. Suve teises pooles võib ette tulla ohtralt pidutsemist. Kontroll raha üle nõrk, aasta lõpus kalduvus ülekulutamisele ja purjutamisele.

NEITSI (24. august - 23. september)

Loovus on peaaegu kogu aasta jooksul tipus, aga viibite seetõttu suures segaduses, kuna ei suuda otsustada, kas tegeleda muusikaga, kirjandusega, maalimisega või lihtsalt sõduritele villaseid sokke kududa. Juunis teenite ära vastassugupoole naeratuse. Sügisel sport ja hasart.

KAALUD (24. september - 23. oktoober)

Sissetulekud kasvavad, aga ka kulutused suurenevad. Eriti tasuks jälgida kütuse ja toiduainete hindu vahetult enne jaanipäeva. Esimesel  poolaastal võib tekkida vajadus külastada perearsti. Augustis-septembris võivad ootamatult saabuva suve lõpu tõttu esineda ärajäämisnähud. Aasta viimane kvartal pidune.

SKORPION (24. oktoober - 22. november)

Aasta algul ootamatu läbikäimine vanade sõpradega või ekselukaaslastega, mis võib lõppeda kirglikult. Võib esineda vabandatavaid võlgnevusi. Mis tööga tuleb, see lustides läheb. Suvi meeleolult jahedapoolne. Sügisel planeeritud sünnipäev, mis sinu iseloomu arvestades võib lõppeda alles jõuludeks.

AMBUR (23. november - 21. detsember)

Vähe suhtlemist hoiab tervise korras, aga kodus on kord käest ära. Märtsis tekib tuhin külvata, kuid ettevaatust – mitte iga seeme ei lähe idanema! Kevadel rändavad mõtted tihti unistuste maale ja need päädivad suvepuhkusega, mille veetmisel on reaalsed ajalised piirid. Juulis võimalik reis metsa. Pimedatel aastaaegadel võib tabada vastupandamatu šokolaadiisu ja alkoholiga liialdamine. Aasta lõpp kahjuks mittemidagiütlev.

KALJUKITS (22. detsember - 20. jaanuar)

Aasta stardib sinust sõltumatult ja ainus ülesanne on majanduslikult ree peal püsida. Kõige suurem oht raha laenata on aprillis, sellest ilma jääda aga juunis ja detsembris. Mais võib tekkida hinges ärevus, mis kannustab reisi planeerima, kuid ära muretse, see läheb mööda. Septembris laekub ammu väljalaenatud raamat või jõuad ise mõned korrad normaalsel ajal töölt koju.

VEEVALAJA (21. jaanuar - 19. veebruar)

Mõte läheb lappama ja ei saa kahjuks enne aasta lõppu pidama. Hea, kui leidub inimesi, kes sinu ideedega suudavad kaasa joosta ja vahepeal võileibu teha. Majanduslikud väljavaated majandusteadlasi ei rõõmusta, kuid ometi õnnestub aasta lõpuks pangakontole väike sääst tekitada. Suvel pöörased seiklused, mille tulemusena tekib palju hingepiinu. Sügis viljakas, aga vilju lõikavad sinu sõbrad.

KALAD (20. veebruar - 20. märts)

Veebruaris võib esineda kahemõttelisi vihjeid otseselt ülemuselt. Kevad märg, kuid võib kaasa tuua gurmee-elamusi. Juunis on soovitatav vältida üle 10 miljoni euroseid ostu-müügi tehinguid. Sügise algul võib kuulda üllatavaid teateid, mis annavad elule uue suuna. Parimad pesupäevad on neljapäev ja laupäev.

Püha Jüri võitlused: Ainus kindel asi on uue aasta saabumine (9)

Ilm oli endiselt halb ja Püha Jüri seltskond kõmpis ringi mööda Lasnamäed, lootes aastavahetuseks kuskile kostile pääseda. Majade aknad olid küll valged ja siin-seal särasid veel jõulutuledki, kuid kahtlast kampa nähes tõmbasid inimesed akendele kardinad ette ja jätsid uksed suletuks.  

„Saaks või tassikese kuuma teedki,“ niutsus Musta-Kadri lõdisedes ja lonti vajaunud sukki kergitades.

„Kui me lohe Reffi maha lööme, siis ehitame tasuta teemajad iga nurga peale,“ püüdis teda lohutada Ema Mailis, kuid tollegi enesetunne ei olnud eriti parem.

„Oleks praegu see Europrill käepärast, avaneksid siin kõik sissepääsud, isegi hiireurud,“ lausus Praami-Urve.

„Kes-kes?“ küsis Taibu-Sven: „Ma olen ju siin!“

„Mitte sina, nutipea! Toomi-Yanat mõtlen! Lasnas tunnevad teda kõik!“

„Tema on ju reetur!“ ühmas Paragarhvi-Ummi ja pöördus Püha-Jüri poole: „Või mis sina sellest arvad?“

„Mina arvan, et oleme ikka kõigiga sõbrad, me kõik oleme ju rahva teenrid ja põlvneme ahvist,“ vastas Püha Jüri: „Sildistamine ei aita siin praegu mitte kedagi.“

„Panin üles suure sildi, Yana Toomi passipildi,“ deklameeris Riimi-Marko.

„Issand, milline mees,“ imetles teda taas Keskmaa-Kaia.

„Mina ei tea, mida teie teete, aga kui nii edasi läheb, jätan suitsetamise maha ja kirjutan isale, et ärgu tema ka enam pahvigu,“ teatas Lihtsalt Jevgeni.

„Mis sul nüüd hakkas? Ma saan aru, et naistel on raske tänaval vihma ja tuule käes pissida, aga sina?“ küsis Kauka-Sven.

„Aasta hakkab vahetuma, aga meil pole tilkagi šampanjat! Mitte tilkagi!“

„Rääkimata valgest viinast,“ lisas Tamme-Tarts.

„Ahsoo … sellest murest ma saan aru,“ vangutas Kauka-Sven pead.

„Ja pauke ka ei ole,“ kurtis Mendi-Andres.

„Ja balli,“ lisas Saare-Ints.

„Ja näärivana,“ täiendas Korbi-Miša.

Irli-Margus muutus korrapealt valvsaks. „Näärivana? See ei tule kõne allagi! Kõigepealt tahate legaliseerida näärivana ja siis taastada Lenini kujud. Üle minu laiba!“

Äkitselt avanes ühe trepikoja uks, mille vahelt vilksatas tuttav nägu.

„Võlur Savihall!“ hüüdsid jüngrid läbisegi.

„Muidugi mina,“ õõtsutas ootamatult ilmunud maag end mõnuledes oma kärul. „Öeldakse, et revolutsioon hülgab oma lapsed, aga mina oma lapsi ei hülga. Tulge ruttu sisse, mul on laud kaetud!“

Väsinud ja külmavärinates teelised tunglesid korterisse, mis oli mõnusalt soe ja mille köögist tulvas ninasõõrmetesse seaprae ja hapukapsa lõhna.

Võlur Savihall tõstis lauale suure pudeli hundisilmajalavett ja käskis Lihtsalt Jevgenil sellest igaühele pool klaasi valada.

Viimane pobises midagi põhimõtetest ja alkoholismist, aga täitis võluri käsu.

„Mul on teile kaks uudist, üks hea ja teine halb, kummast alustame?“ startis Savihall toostiga.

„Nagu alati!“ nähvas Musta-Kadri.

„Alusta halvemast,“ nõudis Taibu-Sven.

„Halb on see, et tegelikult on kõik p..…s,“ lausus Savihall. „Aga hea on see, et uus aasta tuleb kohe kindlasti! Selle positiivse noodiga soovin kõigile head vana-aasta lõppu ja head uut aastat neile, kellele see hea tuleb.“

„Minul tuleb!“ hõiskas Praami-Urve. „Ma nägin öösel unes lendavat laeva!“

„Mina ka!“ lisas Ema Mailis.

„Huvitav, mina nägin ka,“ ütles Püha Jüri. „Sellel peab mingi tähendus olema, võlur Savihall?“

„Ainult erootilistel unenägudel on mingi tähendus, ülejäänu on kõik jama,“ vastas maag ja turtsus naerda: „Võtame selle terviseks, et uuel aastal oleks meie elus rohkem erootikat!“

„Nõus!“ kinnitas Saare-Ints, kes oli juba jokki jäänud. „Ššštrippi, rohkem štrippi!“

Seltskond muutus üha lõbusamaks ja lõbusamaks, ega märganudki, kuidas saabus uus aasta. Söödi ja joodi ning praaliti kuni kõik peale Savihalli tukkuma jäid. Too piidles oma külalisi saakavala irvega ja lausus iseendale: „Ma teile teen veel head uut aastat, seltsimehed parteilased!“

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Pohmell hundisilmajalaveest võtab hoomaha (10)
Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)

Püha Jüri võitlused: Jõulusoovid (8)

Mõned päevad enne jõule jõudsid Püha Jüri jüngrid ohkides Lasnamäe veerele.

Praami-Urve vaatas kanali servalt alla ja tema süda hakkas puperdama.

„Ega sa ometigi rasedaks ei ole jäänud?“ uuris Ema Mailis osavõtlikult.

„Loll oled peast või? Mehed on kõik nagu ventilaatoririhmad, ajavad ainult tuult ringi. Olen hoopis meie majandusasjade pärast mures – näe, keegi on siia kanali kaevanud, aga ühtegi praami ei sõida.“

„See polegi nagu päris kanal,“ kratsis Irli-Margus kukalt. „Kaeviku jaoks on nagu liiga suur, aga varjendina kasutada ka ei saa – pole jälle katust.“

„Jätke see kole auk siin maa sees rahule,“ katkestas Püha Jüri. „Peame hakkama elus rohkem positiivset nägema, muidu kuhtume enne ära, kui lohe Reffist jagu saame.“

„Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi!“ ümises Riimi-Marko.

„Kõlab positiivselt,“ nentis Mendi-Andres.

„Misasja?“ ägestus Lihtsalt Jevgeni: „Enne suitsetan end surnuks kui lonksu alkoholi suu sisse võtan!“

„Kõlab samuti positiivselt,“ ühmas Korbi-Miša.

„Kuulge, oleme ikka sõbrad,“ noomis Saare-Ints: „Kohe-kohe saabuvad jõulud!“

„Jaaa …“ õhkas Keskmaa-Kaia: „Jõulud on ilus aeg, saab kirikus käia ja … keeksi.“

„Ära sa jõulude ajal pühakodadesse oma nägu näita,“ hoiatas Paragrahvi-Ummi: „Emane lossihaldjas ei kannata seda silmaotsaski ja on kirikute juurde vahid välja pannud. Kes vahele jäävad, nendega on kaputt – vastuvõtule ei kutsuta.“

 „Kah mul asi!“ nähvas Musta-Kadri: „Ma võin teile ise vastuvõtte teha, nii et käed on pärast mitu nädalat valusad.“

„Mingi sado-maso värk või?“ uuris Taibu-Sven elavnedes.

„Kätlemisest, loll!“

„Kuulge, võtke nüüd ometi rahulikumalt ja paneme jõuluvana jaoks kõik oma soovid kirja,“ manitses Saare-Ints ja pilgutas kavalalt silma.

„Jõuluvana, punanina, hüppas üle laualina…,“ täristas Riimi-Marko.

„Issand kui naljakas, kust sa neid värsse küll võtad?“ itsitas Keskmaa-Kaia.

„Aitab lobast, võtke nüüd järjekorda ja pange Saare-Intsu juures oma jõulusoovide kobar kirja,“ kamandas Püha-Jüri. „Pärast hääletame salajasel hääletusel läbi, kelle omad täituvad!“

„Mina tahan oma laevastikku koos tõeliste merekarudega,“ ütles Praami-Urve.

„Kui juba karude soovimiseks läks, siis mulle üks jääkaru või ei, parem kaks“ soovis Ema Mailis.

„Ära ahvi!“ pahandas Praami-Urve.

„Mina tahan Lego klotsidest vanglat,“ teatas Paragrahvi-Ummi. „See on mu unistus olnud lapsepõlvest peale.“

„Luuavart,“ nõudis Irli-Margus: „Ja et oleks mudel 2.0!“

„Päris oma lingvistilist metsa,“ sõnas Riimi-Marko.

„Kohalikke piimatooteid,“ soovis Tamme-Tarts.

„Raha,“ pakkus Kauka-Sven. „Raha ja veel rohkem raha!“

„Mina ei oska midagi tahta, mul on kõik olemas,“ ütles Lihtsalt Jevgeni. „Isa kinkis mulle eelmisteks jõuludeks kütusevaguni, ma pole seda veel kilest väljagi võtnud.“

„Armastust,“ palus Musta-Kadri. „Las jõulumees toob mulle ehedat armastust!“

„Abstarkseid või olematuid asju ei saa jõuluvana tuua, pead võlur Savihalli poole pöörduma, tema oskab kõige paremini noori naisi tinistada,“ selgitas Püha Jüri.

„Ma tahaks peeglit,“ arvas Korbi-Miša: „Peeglike-peeglike seina peal, kes on kõige ilusam mees, kas tead?“

„Üks hea vemmal kuluks ära,“ soovis Mendi-Andres. „Paned kodus nurka ja kord on majas.“

„Looreha,“ palus Keskmaa-Kaia.

„Korvi tahaks,“ ütles Püha-Jüri tagasihoidlikult.

„Nii nõme soov! Korvi ma võin sulle igal tantsuõhtul anda,“ itsitas Praami-Urve.

„Saare-Ints, aga mida sina tahad?“ küsis Kauka-Sven: „Kultuursetele inimestele on raske kingitust teha, sest raha nad ei vaja …“

„Mina tahan koju,“ teatas Ints häbelikult.

„Või tema tahab koju!“ hakkasid ülejäänud laginal naerma. „Selle me hääletame küll oma soovidekobarast maha.“

„Mille poolest Saare-Intsu soov kummalisem on kui Keskmaa-Kaia looreha?“ küsis Tamme-Tarts, aga teda ei viitsinud enam keegi kuulata.

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Ainus kindel asi on uue aasta saabumine (9)
Püha Jüri võitlused: Pohmell hundisilmajalaveest võtab hoomaha (10)
Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)