Kus saab Kärdlas kõige paremat kohvi?

Kärdlast kaovad turistid suve lõpuks koos sääskedega ja tundub, et toitlustuskohtades käib maha ka soov klientidele tasemel teenust pakkuda. Nii on mõni toitlustuskoht end augusti lõpuks kas kevadeni või ajutiselt sulgenud nagu näiteks peaväljaku kõrval asuv pitsarestoran Mamma Mia, mille uksel ilutses silt, et tegijad on sügiseni puhkusel.

On ka selliseid kohti, kus lahtiolekuaegu lühendatakse ja nii on väikelinna külalised suure dilemma ees, et kust saaks ühe korraliku kõhutäie ja tassi head kohvi.

Korduvalt Kärdlat väisanuna pean kahjuks tunnistama, et mõnusat kõhutäit, sooja toitu, mis paitaks maitse- ja ilumeelt, ei ole mina selles linnas kunagi saanud. Ilmselt on paremad kokad leidnud tööd saare muudes osades või olen ma olnud valel ajal vales kohas.

Küll aga on lohutuseks võimalik hilisejatel ärkajatel leida täitsa korralikku kohvi kesklinnas asuvast kohvikust Gahwa ja varajastel tõusjatel ööpäevaringselt linna servas asuvast Olerex Kärdla tanklast.

Tervitus siinkohal kütusemüüjatele, kes ei lase saartel ja ääremaadel elu päris välja surra.

Gurmeetäpp Läti maastikul

Restorans Terase

Pūre, Pūre vald, Läti

Peakokk Nauris Hauka

Hiljuti õnnestus mul ühe seltskonnaga külastada Lätis Pūres asuvat restorani Terase, mis on nädalas harva avatud ja mille road valmivad Riia ühe tuntuima koka Nauris Hauka valvsa pilgu all.

Kõigepeal üllatas restorani asukoht – ühel pool kõpitsemist vajavad tööstushooned, teisel pool aga avar vaade Läti põllumajandusmaastikule, mida õhtusel ajal kuldas päikeseloojang. Kui keegi küsiks minu käest, et kas tasub sellisesse kohta eliitsöögikohta teha, siis oleksin väga kõhklev. Peakokk Nauris Hauka aga tegi ja kuuldavasti läheb tal selle projektiga väga hästi.

Mida siis süüa pakuti? Õhtusöök oli viiekäiguline. 

Esimeseks eelroaks serveeriti merekarbis sojakastmes marineeritud tuunikala merevetika ja wasabi aioli kastmega – see oli super!

Teisena pakuti veiseliha tartari traditsiooniliste lisanditega – kõik see oli pakendatud konservikarpi, mis tuli igal sööjal enda avada. Tartar üllatust ei pakkunud, aga kvaliteet oli priima.

Pearoogadest saime maitsta tuunisteiki ja pardirinda. Steik serveeriti pastinaagipüree ja metsiku broccoli ning soja-koriandri kastmega. Kala ei olnud üleküpsetatud ja maitsekooslus sobis.

Pardirinnale olid lisanditeks asparaagus, kukeseened, aedoad ja viigimarjapüree.

Tuleb öelda, et pearoad olid väga maitsvad ja korrektselt valmistatud, kuid erilisi üllatusi ei pakkunud. Aga eks kindel kvaliteetki ole suur asi!

Desserdiks pakuti suvemarjadega Pavlovat. Kui arvestada eelnenud menüüd, siis tundus see olevat liiga lihtne valik, aga jällegi kindla peale minek. Samas oleks eestlasena, kes võib Pavlovat nautida pea igas teises Pärnu kohvikus, soovinud i-le täpi panna millegi ainulaadsemaga.

Aga nagu öeldakse, et kes toidu kallal vingub, saab nälga näha, nii et paneme siia punkti.

Toit *****
Klienditeenindus ****
Hinnatase ****
Asukoht ***
Vaatamisväärsused ***

Muuseas, sealsamas Pūres Terase restorani kõrval asub ka väike šokolaadivabrik koos vabrikupoe ja šokolaadimuuseumiga, nii et kokku saab täiesti külastamist vääriva turismiobjekti.

Restorans Terase menüü