“Piis … piiks … piiks ….
Hallo! Kas Härra Ansip?”
“Mina-mina. Kust te mu
numbri saite?”
“Teid ühendatakse
peaministriga.”
“Boris Johnsoniga???”
“Ei-ei, Kaja Kallasega!”
“Hmm, mis mureks?
“Proua peaminister ise
räägib.”
“Piiks …”
“Tere, Andrus, kas
hommikukohvi juba joodud?”
“Ära keeruta, mis sa
tahad?”
“Kuule, see kakarahe,
mille sa minu kohta meedias üles keerutasid, on ikka üle mõistuse. Kas sul on
paha olla?”
“Miks sa seda arvad?
Tunnenen end siin Brüsselis suurepärselt. Just ajasin paarile krõbedale
sarvesaiale päkad silma.”
“Uurisin doktor Googlelt
sinu sümptomite kohta ja sain aru, et sul on paha olla.”
“Ohoh, siis on meil
sama perearst. Poolele Eesti rahval on sama perearst. Mis mul siis sinu arvates
viga on?”
“Sul on ussid!”
“Mis ussid. Mis joga
sa ajad?”
“Sul on ussid! Need
keeravad su soolestikus mikrofloora tuksi ja siis sa muutud tigedaks nagu
herilane ning hakkad igasugust jama suust välja ajama. Mina olen väga hea
peaminister, võitlen siin iga päev covidiga, panen õla alla, aga sina tuled ja
tõmbad mul tooli lihtsalt alt ära.”
“Sa ei saa oma tööga
hakkama!”
“Isa ütles, et saan
küll.”
“Isa … Tule taevas
appi!”
“Nii et hoia oma
suumulk kinni!”
“Sa ei sobi erakonna
etteotsa ega peaministriks. Varsti on Eesti riik nagu roostes aiakäru kuskil
kompostihunnikus kummuli.”
“Aga sul on ussid! Vot!
Otsi doctor Googlelt abi, mina ei saa sind kuidagi aidata. Facebookis on ka üks
kloori grupp, mis võib sind päästa, hakka liikmeks.”
“Nii sa küll ennast
ajalukku ei kirjuta.”
“Printsess hernel läks
ajalukku, lähen ka mina.”
“Kuule Kaja …”
“Ei kuule ma midagi. Sina
kuradi alfa ei tule mulle ütlema, kui hea või halb ma olen. Kas on selge? Mina,
Kaja ja Kallas - me oleme kolmekesi väga head peaministrid!”
“Piis … piiks … piiks.”
