reede, 9. detsember 2016

Kas meil on neid auke siia Eestisse veel juurde vaja?

„Ülejärgmisest aastast alustab suure tõenäosusega tööd uus riigiasutus, mis hakkab muu hulgas analüüsima praegu mittekaevandatavate maavarade, näiteks fosforiidi kasutuselevõtmist.“ – Eesti Rahvsringhääling 9. detsember 2016.

Eesti pindala on 45 339 km², läbimõõt läänest itta on 350 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 240 kilomeetrit. Pole just eriti suur maalahmakas ega ka kuigi pikad vahemaad. Oleme väikeriik, mille territooriumi pole ollagi, mis siis, et rahvast ka vähe ja asustus hõre.
Ometi kripeldab paaris kitsas ringkonnas kange soov see väike maalapp paljaks koorida ja see vähene, mis meil maavaradena olemas on, kiiresti huugama panna. Saaks ju nii üsna lühikese ajaga keegi jälle veelgi rikkamaks.
Ja noh, eks Rail Balticu ehitamist ja hilisemat ekspluateerimist peab ka ju millegagi õigustama – kõigepealt paneme sedamööda Lääne poole teele oma metsad, siis fosforiidi ja muu ihaldusväärse, mida reichsführerid ja genossed eluks vajavad.
Töösturid hõõruvad praegu suurest heameelest käsi, sest meie rahvas on tänaseks tarbimistuhinaga nii ära lollitatud ning vaimselt killustunud, et ei see enam röövlite vastu mässama hakka nagu oli see möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus.
Seega, röövkapitalistide jaoks on saabunud suurepärane aeg oma eesmärgid lõpuks täide viia.
Ise mõtlen, et aitab sellest küll, kui Ida-Virumaa on altpoolt tühjaks õõnestatud. On meil siis vaja veel oma väikese riigi näole arme Rail Balticu tammi ehitamiseks rajatavate karjääride ja uute fosforiidi-, raptoliitargilliidi-, kvartsmagnetiidi- ja rauamaakide kaevanduste näol?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!