reede, 2. detsember 2016

Tere detsember, va talvekuu!

On alanud aasta viimane kaheteistkümnendik ja nagu siit-sealt võib näha, lülituvad ka kõige paadunumad taarausulised kristlikule advendilainele, sest jõuluaeg (Oh jõuluaeg!) on ju nii äge.
Poodides on juba ammu kõik ootamas, millest hing võiks jõuluajal unistada, alates vilkuvatest toasussidest (Et memm ikka jõuluporterist sarve soojaks joonud taadi laua alt pimedas üles leiaks.) ja lõpetades lõhkelaengutega (Huvitav, millal olid Tallinnas viimati jõulud, mil pauku ei tehtud ja rakette ei lastud?).
Kohe-kohe tulevad piiksudes palgaülekanded ja mõne aja pärast jõulupreemiadki ning saab minna kaubanduskeskustesse kaupa rebima, sest kes saab rohkem kulutada, sellel tulevad veel kõige ägedamad jõulud.
Üks tuttav ostis lapsele möödunud jõuludeks ühe vingeima Lego, mida poest saada oli. Tema laps ei ole seda karpi siiani avanud – pidi nõme asi olema.
Teine ostis kaasale tulede ja viledega kohvimasina, ainult et viimasele meeldib presskannukohvi ja ta peab seda nüüd endale salaja tegema, et pererahu hoida.
Kolmas … mis siin rääkidagi, eks meist enamik ole asjade orjad. Ja need, kes ei ole, neil on väga raske selles üldises möllus tõelist jõulurahu leida. Mõned tahaks kohe jõuluajaks kuskile põgeneda, et rahu saada.
Püüaks siis ikka nii, et keegi põgenema ei peaks ja poodide läbikammimise ning asjade ostmise asemel rohkem aega lähedastele ning olulistele inimestele pühendatud saaks.
Kuuse all näeme!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!