kolmapäev, 7. detsember 2016

Püha Jüri võitlused: Kitse-Martini sabasuled (6)

Vaevalt oli lepituse leidnud kamp jälle Toompea poole liikuma hakanud, kui Pirita sillal jõudis neile järele üks tige mees, kes ütles, et ta on Naroovast jala Tallinna alla kõndinud, et Kitse-Martinilt võlg kätte saada.
„Tasugu või kitsedes, aga minu kannatus hakkab katkema,“ teatas võõras.
Püha Jüri hakkas ohkima, haaras käega südame piirkonnast kinni ja toetas selja vastu silla käsipuud. „See on nagu mingi needus! Nii ei jõua me mitte kunagi lohe Reffiga arveid õiendama, kui sina Martin meile kogu aeg umbluud ajad. Alles sa ütlesid, et klooster andis sulle kõik andeks!“
„Seda võlga ei tulnud mul pähe andeks paluda,“ lõi Kitse-Martin silmad maha.
„Kustutamiseks nimetatakse seda,“ targutas Kauka-Sven. „Võlgu kustutatakse.“
„Need majapidamisraha asjad ei seisagi alati meeles,“ toetas Ema Mailis. „Ma ka vahel ei mäleta, kust ma võtan ja kuhu panen. Alles ükspäev avastasin, et terve eurorull liguneb juba kuu aega kiirkeedukannus. Mõtlesingi, et kuidas saab teel ja kohvil nii kõva raha maitse juures olla.“
„Jäta oma heietused nendeks päevadeks, kui sinust vanaema saaab. Meil on tõsine probleem – riigi põllumajandus on jõudnud kuristiku äärele,“ kurjustas Musta-Kadri.
Keskmaa-Kaia pühkis pisaraid ja küsis: „Mis siis nüüd saab? Mul on kitsedest nii kahju!“
„Nüüd otsib igaüks maastikult ühe linnusule ja teeme selle rituaali ruttu ära,“ kamandas Püha Jüri. „Mees peab oma tegude eest vastutama ja mina ei taha kogu aeg selja taha vahtida, kas mõni kits jälle mökitama ei pista.“
„Vot see oli juhile vääriliselt öeldud – kah … kah … kahetähenduslikult,“ köhatas Taibu-Sven.
Mõne aja pärast koguneti pühalikult ümber Kitse-Martini ringi, linnusuled käes.
„Lase nüüd püksid alla ja kummarda,“ käskis Irli-Margus.
Kõik ringis seisjad võtsid üksteisel sõrmedest kinni, tõstsid käed üles ja ümisesid: „Jookse poega, nuta poega, ministriks said sa naljapärast!“
Seejärel torkisid rituaalis osalejad kordamööda oma sulega Kitse-Martini tagumikku.
„Ai-ai-ai!“ karjus too. „Fašistid! Perearstid!“
„Ma sulle näitan pederaste!“ vihastas Mendi-Andres.
„Ta ütles „perearstid“, parandas Saare-Ints.
„Vahet pole!“
Kui kõik olid oma suleotsaga Kitse-Martinit torganud, lubati tal püksid jalga tõmmata.
„Ma ei saa nüüd mitu päeva istuda,“ kurtis too.
„Olgu see sulle õpetuseks, noormees!“ lausus Praami-Urve. „Et sul kunagi ei tuleks enam pähe istuda toolile, mis pole sulle tagumiku järgi.“
„Jah!“ puhises Püha Jüri. „Hakka nüüd astuma!“

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!