Kolimispokazuhha võtab hullumeelsed mõõtmed

Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda. – Eesti vanasõna.

Nõukogude ajal oli täiesti tavaline rahvamajanduse arendamise egiidi all inimesi tuhandete kaupa ühest liidu otsast teise küüditada. Ikka selleks, et viisaastaku plaanid saaks täidetud ja kommunism kiiremini saabuks.

Keskerakondliku valitsuse plaanid asutuste massiliseks ümberkolimiseks meenutavad väga peatükke toonastest ajaloo ja geograafiaõpikutest. Midagi pole parata, eks suurem osa ajaosalistest on nende tarkuste peal ka üles kasvanud.

Kui toonase poliitika tulemuseks olid kuuendikul planeedist tuhanded Lasnamäed, siis nüüd taandub kohalik eksperiment sellele, et rikkuda tahaetakse mitmete tuhandete Eesti inimeste elu – paljud istuvad aastaid nagu sütel, sest nad ei tea, mis saama hakkab, paljud koondatakse ja jäävad sissetulekuteta. Peredraamadest ma ei räägigi.

Ja tulemus? Kolimispokazuhha eestvedajate sõnul tekib maakondadesse tuhat töökohta. Naeruväärne! Seda on ainult ühe suure tehase jagu ja see ei pidurda ääremaastumist.

Tegelik tulem on see, et metsikud summad valatakse jälle betooni ja inimesed peavad hakkama asju ajades mööda riiki ringi tuuseldama, millega kaasneb suur ressursside raiskamine.

Äkki heidaks eemale nõukogude hariduspärlid ja hukutava praktika! Kas me pole tõesti veel aru saanud, et Eesti on esiteks e-riik, kus asutuste kolimine ei tohiks üldse olla teema, vaid need peaks olema suuremas osas „pilves“ ja igale kodanikule üle neti kättesaadav. Ja milleks meie mehed Skype`i leiutasid?

Teiseks, tehke suured magistraalid ja raudteed korda ning Narva, Tartu ja Pärnu on maailma mastaape arvesse võttes juba peaaegu Tallinna eeslinnas. 

Tehke midagi asjalikku ja ägedat, midagi erilist ja tulevikku vaatavat, aga ärge varjake oma ebapädevust kolimispokazuhha taha.