Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks (13)

Vaevalt oli seltskond ooperimajast ja Kitse-Martini ahistavast külalislahkusest pääsenud ning üksiku mäe – Toompea – poole jälle teele asunud, kui kuskilt nurga tagant tuhises oma kärul välja võlur Savihall, kes karjus: „Pidage kinni! Oodake! Kuulake! Mulle tuli kõik meelde!“

„Mis sulle siis nüüd nii äkitselt meenus?“ küsis üllatunud Püha Jüri.

„Kõik! Absoluutselt kõik! Alates aegade algusest kuni tänase päevani! Nii hallivati- kui ka hallipassimehed! Kõik!“

„See on küll pauk!“ lausus Saare-Ints. „Ajaloolise mälu taastamine on meie kultuuri jaoks väga oluline protsess.“

„Mis ajast sinu ajaarvamine siis algab, enne või peale Jeesus Kristust?“ küsis irooniliselt Musta-Kadri.

„Oi, palju varasemast ajast, ma mäletan, mis oli veel enne seda, mis oli enne,“ kinnitas maag.

„Uskumatu! Milline mees!“ kilkas Keskmaa-Kaia.

„Olgu, siis on mul üks kontrollküsimus,“ sekkus Taibu-Sven: „Millal tekkis Maa?“

„Ee-ee …,“ kogeles Savihall ja luges midagi sõrmedel kokku.

„Noh?“

„4,6 miljardit aastat tagasi!“

„Õige!“

„Aga siis pidid sa ka nägema, kes oli eelmises elus Praami-Urve,“ uuris Ema Mailis.

„Muidugi ma nägin, ta oli toonekurg ja tõi kõigile lapsi,“ vastas võlur: „Mõnda peresse vedas ta neid nii palju, et inimesed hakkasid kurgesid kartma, põgenesid maalt linna ja jätsid majapidamised maha.“

„Kas siia mitte ei olegi meie rahva iibeprobleemi lahendus maetud?“ uuris Irli-Margus erutunult. „Muudaks Praami-Urve jälle toonekureks ja laseks tal kogu riigi lastega täita.

„Hakka ise toonekureks!“ solvus Urve. „Ma kavatsen järgmises elus olla Taani printsess.“

„Printsess too ei tahtnud muud, kui anada konnadele suud,“ deklameeris Riimi-Marko.

„Jätame nüüd selle lora,“ käratas Püha Jüri. „Kas te ei mõista, et meile on vaja sellist meest, khmm, vabandust võlurit, kes kõike mäletab. Mõelge, et kui keegi ütleb „Seda pole olnud!“, astub nurgast esile Savihall ja vastab „Aga oli ikka küll!“. See on lihtsalt suurepärane!“

„Jaa, kui sellise mäluga mehed saaks organitesse tööle,“ unistas Paragrahvi-Ummi.

„Ausalt öeldes mõtlesin ma juba, et vanast võlurist ei ole meile mitte essugi kasu – tuleb ja kaob, millal heaks arvab, aastavahetusel jootis meid purju … Aga nüüd ma näen, et temas on varjatud voorusi,“ kommenteeris Kauka-Sven.

Kõik vaatasid üksteisele küsivalt otsa.

„Mis me siis selle kõiketeadjaga teeme?“ päris Korbi-Miša. „Kuna ta kõike teab, ei saa teda niisama minema lasta.“

„Temast saab minu parem käsi!“ teatas Püha Jüri. „Võitluses lohe Reffiga on Savihall ideaalne partner.“

„Mis partner,“ itsitas Keskmaa-Kaia: „Partner on nii kahemõtteline sõna.“

„On jah,“ ühmas Tamme-Tarts. „Partner on ju saag.“

„Ja saag oli eelmises elus raikala,“ pilgutas vana võlur kavalalt silma.

Kõik naeratasid, sest kõiketeadja läheduses oli hea ja kerge olla.

Loe algusest peale.