Eesti bränd: Tumeroheline larakas sinimustvalgel?

Meie lugupeetud disainerid nägid tohutult vaeva ja mõtlesid paarisaja tuhande euro eest välja brändirahnu, mis väga paljusid inimesi šokeerib: Kole! Õudne! Arusaamatu! Milleks kulutati jälle rahva raha? Kas odavamalt ei oleks saanud?

Lappasin minagi uut brändi tutvustava kodulehekülje läbi, aga midagi väga jubedat ei avastanud, täitsa korrektne töö.

Samas ei näinud ma ka midagi ägedat, mille kasutamine Eesti tutvustamiseks võiks raja taga inimestel silmad üllatuseks suureks ajada.

Pigem ütleb juba rändrahnu kasutamine brändi kontseptsioonis ära, et tegemist on ühe kohmaka asjaga, mida peamiselt kõlbaks kasutada mingite turismibuklettide vms. juures, mis meie loodust promovad.

Kui ei ole ise lapse tegemise, sünni ja kasvatamise juures olnud, siis on muidugi raske öelda, miks ta just selline välja tuli nagu ta on – emotsioonitu.

Põhiline viga, mida mina näen, on uue brändi kommunikatsioonis. Esiteks avaldati brändilehekülg ainult inglise keelsena (Kas meil tõesti pole Eestis enam tõlke?).

Teiseks ei adutud, et laiad rahvahulgad näevad ja tahavad selles töös näha selget märki. Hiljem vabandada, et tegemist on kõigest šablooniga, tundub mannetu.

Kolmandaks, kui tegijad ei suuda brändi kommunikeerida, siis kas see ikka on hea bränd?

Mul ei tekkinud esitletud materjalide kasutamiseks mitte mingisugust inspiratsiooni, ometigi võiks selline asi ju õhinat tekitada.

Kahjuks ei saa ennustada loodule pikka iga, kuigi Praami-Urvel sellest kananahk ihule tuli.