Püha Jüri võitlused: „Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!“ (12)

Mööda Lasnamäe kanalit ooperisse jõudmine ei võtnudki väga palju aega. Seltskond tatsus kannatlikult Kitse-Martinil sabas, sest too oli lubanud kaaslasi kindlustada kõigi mugavustega, mis ooperimajast leida võib. „Puhvetis on konjakit, tualettruumides vesiklosetid, rekvisiitide ruumist leiab sooje rõivaid,“ loetles ta.

„Ma hakkan juba peaaegu arvama, et igas kanalis ei peagi laev sõitma,“ hingeldas Praami-Urve hallidest seintest mööda kõmpides.

„Sellest nõukogudeaegsest armist siin maa sees saab veel kunagi meie riigi sümbol,“ ütles Irli-Margus: „Kindlasti paneme kuskile siia üles pronksist mälestustahvli kirjaga „Siitkaudu liikus maailma kõige pöördelisematel hetkedel läbi Lasnamäe ja otse lohe Reffi palge ette Püha Jüri võidukas salk“.

Lihtsalt Jevgeni turtsatas.

„Oli midagi öelda või?“ küsis Irli-Margus ja surus käed rusikasse.

„Niisama, nohu …“

„Ei-ei, ütle välja, ütle välja nagu mees mehele – mis sulle ei meeldi?“

„Jätke poisid oma kukepoks!“ sekkus Püha Jüri. „Õppige viisakalt käituma! Me läheme ikkagi ooperisse!“

„Ongi!“ toetas eelkõnelejat Keskmaa-Kaia. „Ooperis ei tohi kakelda ega etenduse ajal kommipaberitega krõbistada.“

„Tõepoolest, te olete nii ebakultuursed,“ nentis Saare-Ints. „Ma panin omal ajal selliseid teatrikülastajaid fuajeesse etenduse ajaks karistuseks hernestele põlvitama, et nad taipaksid lavakunsti tõelist olemust – erineval moel kannatamist.“

„Hakkame jõudma!“ kiirendas Kitse-Martin sammu. „Mökitamist on juba kuulda!“

„Mina mõtlesin, et ooperis ikka lauldakse,“ üllatus Ema Mailis ja hakkas ümisema:

„When will I love you?
My Lord, I don't know.
Maybe never, maybe tomorrow.
But not today, that's for sure.“

„Oo, Carmen!“ elavnes Taibu-Sven: „Ma poleks arvanudki, et sul sellised teadmised on.“

„Jõuluvana jaoks sai üht-teist selgeks õpitud,“ vastas Ema Mailis häbelikult.

„No nii, olemegi vist kohal!“ teatas Musta-Kadri. „Mine Martin sina ees ja näita meile, mida sa siin teed.“

„Ma olen siin nagu majavaim,“ ütles Kitse-Martin ja osutas ühele suurele heledapäisele mehele garderoobis: „Andres-poss, riputa külaliste mantlid nagisse!“

Kui saabujad olid end pisut sättinud, tutvustas Kitse-Martin oma valdusi. „Garderoobi te juba nägite, see siin on külmkamber.“

„Milleks ooperis külmkamber, kas reumaraviks?“ imestas Kauka-Sven.

„Oh ei, minu idee on see, et iga külaline saaks ooperist lahkudes tüki liha või liitri kitsepiima koju kaasa.“

„Aga repertuaari osas? Kas on ka mõtteid?“ küsis Saare-Ints.

„„Seitse kitsetalle“ juba jookseb. „Kits kärneriks“ käivad proovid … Siis tuleb ühe Madalmaa lavastajaga veel „Kitsejuust“.“

„Aga klassikat? Midagi, mille peale rahvas tormi jookseks,“ uuris Mendi-Andres.

„Muidugi, klassikat on ka, näiteks „Kalevipoeg ja kits“.“

„Püha Jumal!“ ohkas Püha Jüri. „Läheks nüüd puhvetisse saiakesi sööma.“

„Just, meie kitsejuustusaiakesed on väga head!“ rõõmustas Kitse-Martin. „Kõik minu kulul!“

Loe algusest peale.

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Püha Jüri seiklused: Ordenisadu võtab oimetuks (14)