Vaevalt oli lepituse leidnud kamp jälle Toompea poole liikuma
hakanud, kui Pirita sillal jõudis neile järele üks tige mees, kes ütles, et ta on
Naroovast jala Tallinna alla kõndinud, et Kitse-Martinilt võlg kätte saada.
„Tasugu või kitsedes, aga minu kannatus hakkab katkema,“
teatas võõras.
Püha Jüri hakkas ohkima, haaras käega südame piirkonnast
kinni ja toetas selja vastu silla käsipuud. „See on nagu mingi needus! Nii ei
jõua me mitte kunagi lohe Reffiga arveid õiendama, kui sina Martin meile kogu
aeg umbluud ajad. Alles sa ütlesid, et klooster andis sulle kõik andeks!“
„Seda võlga ei tulnud mul pähe andeks paluda,“ lõi
Kitse-Martin silmad maha.
„Kustutamiseks nimetatakse seda,“ targutas Kauka-Sven. „Võlgu
kustutatakse.“
„Need majapidamisraha asjad ei seisagi alati meeles,“ toetas
Ema Mailis. „Ma ka vahel ei mäleta, kust ma võtan ja kuhu panen. Alles ükspäev
avastasin, et terve eurorull liguneb juba kuu aega kiirkeedukannus. Mõtlesingi,
et kuidas saab teel ja kohvil nii kõva raha maitse juures olla.“
„Jäta oma heietused nendeks päevadeks, kui sinust vanaema
saaab. Meil on tõsine probleem – riigi põllumajandus on jõudnud kuristiku
äärele,“ kurjustas Musta-Kadri.
Keskmaa-Kaia pühkis pisaraid ja küsis: „Mis siis nüüd saab?
Mul on kitsedest nii kahju!“
„Nüüd otsib igaüks maastikult ühe linnusule ja teeme selle
rituaali ruttu ära,“ kamandas Püha Jüri. „Mees peab oma tegude eest vastutama
ja mina ei taha kogu aeg selja taha vahtida, kas mõni kits jälle mökitama ei
pista.“
„Vot see oli juhile vääriliselt öeldud – kah … kah … kahetähenduslikult,“
köhatas Taibu-Sven.
Mõne aja pärast koguneti pühalikult ümber Kitse-Martini
ringi, linnusuled käes.
„Lase nüüd püksid alla ja kummarda,“ käskis Irli-Margus.
Kõik ringis seisjad võtsid üksteisel sõrmedest kinni, tõstsid
käed üles ja ümisesid: „Jookse poega, nuta poega, ministriks said sa
naljapärast!“
Seejärel torkisid rituaalis osalejad kordamööda oma sulega
Kitse-Martini tagumikku.
„Ai-ai-ai!“ karjus too. „Fašistid! Perearstid!“
„Ma sulle näitan pederaste!“ vihastas Mendi-Andres.
„Ta ütles „perearstid“, parandas Saare-Ints.
„Vahet pole!“
Kui kõik olid oma suleotsaga Kitse-Martinit torganud, lubati
tal püksid jalga tõmmata.
„Ma ei saa nüüd mitu päeva istuda,“ kurtis too.
„Olgu see sulle õpetuseks, noormees!“ lausus Praami-Urve. „Et
sul kunagi ei tuleks enam pähe istuda toolile, mis pole sulle tagumiku järgi.“
„Jah!“ puhises Püha Jüri. „Hakka nüüd astuma!“
„Kui sa oled olnud paha, siis saad kähku suled taha!“
targutas Riimi-Marko ja katsus vaistlikult oma tagumikku, mis tundus sõrmede
all olevat endiselt nii siidjas nii siidjas.
Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Tamme-Tartsi saabumine (7)
Püha Jüri võitlused: Jõulusoovid (8)
Püha Jüri võitlused: Ainus kindel asi on uue aasta saabumine (9)
Püha Jüri võitlused: Pohmell hundisilmajalaveest võtab hoomaha (10)
Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Tamme-Tartsi saabumine (7)
Püha Jüri võitlused: Jõulusoovid (8)
Püha Jüri võitlused: Ainus kindel asi on uue aasta saabumine (9)
Püha Jüri võitlused: Pohmell hundisilmajalaveest võtab hoomaha (10)
Püha Jüri võitlused: Kõik ooperisse! (11)
Püha Jüri võitlused: "Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit!"(12)
Püha Jüri võitlused: Võlur Savihall hakkab kõiketeadjaks(13)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!