Enamikke tööinimesi erutavad sellised teemad nagu lühendatud
tööpäev, 6-tunnine tööpäev, rohkem pühasid ja vabu päevi jne.
Tegelikult pole ju vahet, kui pikk sinu tööaeg on, kui teed
sellist asja mis meeldib ja kasulik tundub ning võimaldab ära ka elada.
Ja kui oled veel omast tarkusest tööandjaga sellise
kokkuleppe sõlminud, kus enamik päevasest ajast kulub tema kasuks rügades, siis
pole ju mõtet tööaja üle nuriseda. Kes see tegi? Ise tegi!
Üldiselt peaks olema nii, et täie mõistusega täiskasvanu
peaks suutma oma tööaja piires püsida ja vajaliku ära teha. Kui keegi kurdab,
et tööpäevad venivad õhtusse ja peab tegema kolme inimese tööd ning seda veel
kojugi võtma, siis andke andeks, see on ju vabatahtlik orjus.
Või siis peitub taolise käitumise põhjus tegelikult hoopis
kusagil mujal, mitte tööandja-töötaja suhtes, vaid näiteks pangaorjuses,
sisemistes hirmudes jms.
Kuidas kellelgi ka ei ole, aasta lõpp on ukse ees ja tasuks
aeg maha võtta ning laiemalt mõelda sellele, mida ja miks me üldse teeme. Eriti
tasub seda teha neil, kelle ainus mõte on töölt alati võimalikult varakult
minema saada või näilisi terviselehti võtta, sest see töö, mida nad teevad, ei paku midagi. Milleks siis olla
mõttetu mees või naine?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!