If you like Latvia,
Latvia likes you!
Üks osa Eesti kuvandist soomlaste jaoks on kahtlemata odav
alkohol. Soome keskmise palga eest kannatab siinsetes kõrtsides kõvasti
puristada ja poodidest veel joobnustavaid jooke koju kaasagi rebida. Aga kas me
tahame, et Eestit külastatakse peamiselt selleks, et oma joomahimu rahuldada?
Ilmselt ei taha. Turismiettevõtjad sooviks hoopis väga, et raha, mille
põhjanaabrid meie pealinna viinapoodidesse jätavad, jõuaks hoopis maakondadesse
ja elavdaks kohalikku ettevõtlust.
Nüüd on meie valitsuse aktsiisipoliitika tinginud selle, et oleme
nagu soomlased. Eestis levib hoogsalt müüt Lätist kui odavast alkomaast, mis
siis, et arvutused näitavad, et sinna ekstra viina ja õlle järele sõitmine ei
tasu end ära. Kuid asi on psühholoogias – „odav“ müüb ja paljud teevad sisseoste
Lätis protesti pärast, näidates sedasi Rõivase valitsusele sümboolselt
keskmist näppu.
Piirile kerkivad järjest alkoholitootjate ja -müüjate kauplused,
kuhu iga meie alkosõber on oodatud oma rahakotti tühjendama. Eestlaste raha
võetakse rõõmsalt vastu, sest see elavdab lõunanaabrite majandust ja täidab
eelarvet. Kuid see on ainult mündi säravaim pool.
Palju tõsisem küsimus on, kas lätlased tahavad end eestlastele
ja lõpuks ka soomlastele presenteerida kui alkohoolikute paradiisi? Ja kas meie
tahame olla lätlastele „väike joodikrahvas põhjapiiril“? Paraku sinnapoole
vanker veereb.
„If you like Latvia,
Latvia likes you!“ ei ole enam pelgalt Koiva ürgorg, Riia loomaaed ja
Jurmala veepark, vaid sellel on ka tugev hundijalavee maik küljes. Põhjustanud
on selle ennekõike meie valitsuse aktsiisipoliitika.
Mulle on Läti iseenesest väga sümpaatne ja ma ei tahaks, et
sellest riigist saaks ametlikult joomatuuride sihtpunkt. Äkki annaks valitsuste tasemel
siiski midagi kokku leppida?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!