esmaspäev, 21. november 2016

Püha Jüri võitlused: Lohetapjate salk on koos (1)

Kõrgeima kategooria torm möllas sügiseselt sünges Pirita jõe ürgorus, painutades maha puid ja lõgistades uksi ning aknaraame. Külm vihmavesi tulvas taevaluukidest alla ning sööstis otse vahutavasse jõesängi. Elektrivarustus oli piirkonnas katkenud ja aeg-ajalt lõi kottpimeduses välku, nii et oma villadesse peitunud linnakodanikud olid hirmul – midagi nii pöörast ei olnud nad ammu kogenud.
Kuna koerailmaga nina keegi õue ei pistnud, siis ei märgatud, kuidas ühejalgne võlur Savihall veeres rajuilma trotsides oma vankril ühe üsna tavalise maja ukse taha ja kraapis sellele oma jalutuskepiga salamärgi – „ES“.
Seejärel muigas maag salakavalalt ja kadus rataste kriuksudes öösse.
Märgistatud maja elutoa mugavas tugitoolis, otse kamina ees, istus Püha Jüri, soe korvpall süles ja unistas isiklikust korvpallisaalist. Ta oli mässinud end villasesse pleedi ning tundis end ülimõnusalt, vilistades kõigele, mis väljaspool maja toimus. Kodus oli ikka väga õdus olla, nii et Jüril jooksid vahepeal mööda selga üles isegi mõnuvärinad. Umbes sellised, mis tekivad pärast head kolmepunktiviset.
Äkitselt kostus ukse tagant nõudlikku kopsimist. Vaevalt oli Jüri ukse avanud, kui sisse prantsatas mitu tumedat vihmakeepides kogu ja paar ämbritäit vihmavett ühes nendega.
„Kas jäime hiljaks?“ küsis üks.
„Kas teised on kohal?“ uuris teine.
Püha Jüri jõllitas sissetungijaid üllatunult. „Mida te soovite? Kes teid kutsus?“
„Meil on siin koosolek, valmistume suureks seikluseks! Minu nimi on Kitse-Martin!“
„Ja mina olen Musta-Kadri!“
„Ema Mailis!“
„Korbi-Miša!“
„Saare-Ints!“
„Ja mina olen Riimi-Marko,“ tutvustas viimane sissetungija. „Kas midagi süüa ka on?“
Püha Jüri taandus külmkapi juurde ja surus selja vastu ust.
„Kuhu jääb siis külalislahkus?“ hüüdis Korbi-Miša ja haaras laualt röstsaia.
Jüri üritas seda enda kätte rebida, kuid ülejäänud kasutasid selle ära ja rebisid külmiku ukse lahti.
„Porterit ei võta!“ hüüdis peremees, kuid juba rändasid õllepudelid kapist välja.
Seejärel koputati veel uksele. Saabusid Taibu-Sven, Mendi-Andres, Praami-Urve, Keskmaa-Kaia ja Irli-Margus.
Tulijad tõmbasid peo käima, nii et Püha Jüril jäi üle vaid käed jõuetult rippus segadust pealt vaadata.
Saabusid ka viimased võõrad, Paragrahvi-Ummi, Kauka-Sven ja Lihtsalt Jevgeni.
„Nüüd on kõik kohal!“ hõikas Kitse-Martin. „Võime alustada!“
„Aga võlur Savihall?“ küsis Ema Mailis.
„Ta tuleb hiljem, kui teed on kuivanud!“ teadis Musta-Kadri.
Võõrad tühjendasid Jüri külmiku ja käisid keldrist toidule-joogile lisa nõutamas.
„Kas sul valget veini ei olegi?“ tusatses Praami-Urve.
„Tähelepanu nüüd kõik! Nagu öeldud, ootab meid ees suur seiklus! Me läheme oma esivanemate maale, tapame lohe Refi ja võtame endale tema rahastajad! Õiglus võidutsegu!
„Õiglus võidutsegu!“ karjusid kõik.
„Ja madalapalgalistele raha juurde!“ pomises Praami-Urve.
„Ahh, jäta sina ka oma naljad,“ noomis Taibu-Sven. „Me võtame enda kätte terve maailma, sina mõtled ainult vaestest!“
„Ogaraks olete läinud või?“ küsis Püha Jüri seda kuuldes. „Peske nõud ja kaduge, kus kurat!“
„Sina kulla mees hakkad meile teejuhiks ja lähed esimesena lohega rääkima. Savihall ütles, et sinu jutt on nii ümmargune, et suudab iga lohe uinutada.“
„Ma ei tule kuskile!“
„Ja kuidas veel tuled,“ ähvardas Saare-Ints. „Kas sa tahaksid, et korvpalli rahastamine lõpeks?“
„Olgu siis,“ jäi Püha Jüri mõtlikuks. „Aga enne teeme trenni! Ei lähe siin keegi lõdva randmega pealt viskama, see tähendab lohet tapma!“
„Jee!“ karjusid külalised, aga ilm akna taga muutus üha süngemaks ja süngemaks.

Järgmised osad:
Püha Jüri võitlused: Teele, jah teele nüüd! (2)
Püha Jüri võitlused: Esimene jama (3)
Püha Jüri võitlused: Kitse-Martini ülekuulamine (4)
Püha Jüri võitlused: Kloostri start-up (5)
Püha Jüri võitlused: Kitse-Martini sabasuled (6)
Püha Jüri võitlused: Tamme-Tartsi saabumine (7)
Püha Jüri võitlused: Jõulusoovid (8)
Püha Jüri võitlused: Ainus kindel asi on uue aasta saabumine (9)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!