Tekkiva koalitsiooni suureks unistuseks näikse olevat käsi
maiasmokkade taskusse pista ja seeläbi riigieelarvet turgutada.
Jutt rahva tervise eest hoolitsemisest on seejuures
äärmiselt variserlik, sest magusamaks pole kuskil, kus seda on kehtestatud,
magusatarbimist vähendanud. Küll aga on valitsus saanud riigieelarvesse juurde
raha, millega valimislubadusi täita. Nii on see olnud näiteks meie
põhjanaabrite juures, kus magusa maksustamine alul vähendas lühikeseks ajaks
tarbimist, kuid siis kasvas see taas.
Mis kõige hullem, tootjad hakkasid isegi Soomes magusamaksust
kõrvale hiilimise nimel kasutama igasugu toidukeemiat, et suhkrut asendada,
tekitades sellega olukorra, kus inimeste tervis võib olla veel suuremas ohus.
Peale selle on väga raske maksustada tooteid, mida ei müüda
pudelis – seetõttu on mitmetes riikides piirdutud kas imporditava suhkru või
limonaadide maksustamisega.
Mõtlen, kas rahva tervise huvides ei oleks targem hoopis
maksustada sünteetilisi säilitusaineid ja maitsetugevdajaid? Mõnes tootes polegi
enam ehedat toorainet, vaid on üksnes igasugu E-d.
Säilitusainete maksustamine paneks tootjad mõtlema, enne kui
saasta karpi ajama hakkavad. Tarbijad pöörduksid aga naturaalsema ja
tervislikuma toidu poole.
Seejuures võib ju maksustada mõõdukalt ka suhkrut. Kui ikka
tuleb isu limpsi luristada, siis leiab selleks raha, kui pudel on ka
paarkümmend senti kallim.
Naatriumglutamaadi müük ühes Vietnami kaubanduskeskuses.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!