pühapäev, 16. oktoober 2016

See vana hea keedumoos

Hommikuti peab sööma midagi, mis annab terveks päevaks vähemalt ühe mõnusa emotsiooni argirähklemisega toimetulekuks kaasa. Minu jaoks on see keedumoos. Olgu maasika-, õuna-, või kirsimoos, vahet pole, aga peab olema vanaemade kombel kokku keedetud ja suhteliselt paks.
Seda moosi ma panen siis lusikaga törtsu pudru või röstsaia peale, et oleks selline mõnus magus nups, mis tuletab lapsepõlvest ja üldse suvedest igasugu toredaid asju meelde.
Keedumoos on nagu kontsentraat elu helgemast poolest.
Kõige selle kõrval on mul täitsa suva, et toitumisteadlased ei pea keedumoosi enam miskiks ja paljud topivad suvel oma külmikud triiki toormoosi täis.
Olgu peale, võib-olla säilib niimoodi isegi mõni vitamiin, aga nende jääplönnidega majandada – tänan ei! Tulemuseks on ju magus vesine lörts.
Nii et keedumoos – see on ikka ehtne!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Enne mõtle, siis ütle! Aitäh!