Kuidas leida tasakaal „äkki läheb vaja“ ja „viskan ikka minema“ vahel?

Mõne inimese kodu on nagu Eesti Rahva Muuseum, kust võib leida igasugu ajaloolist olmekola, millest eksponeerida on võimalik vaid murdosa ja ülejäänud ootab oma saatust kastidesse pakituna. Kusjuures on väga tõenäoline, et mõnda eset ei lähegi kunagi kellelgi tarvis.

Asjadel on tüütu komme koguneda ja viimaks kuhjuda.

Üldiselt olen minimalismi pooldaja ja seetõttu püüdnud oma eluruumi muutumist muuseumiks vältida, aga alati see ei õnnestu ja mingis osas ei õnnestu see üldse.

Kõigepealt raamatud. Ostad ikka enda meelest enamasti väärtkirjandust ja kui oled raamatu läbi lugenud, hakkab ta sinu lähedal riiulis elama ning mingit meeleolu peegeldama. Raamatud on nagu elusolendid – normaalne inimene ei viska ju lemmikloomi ära.

Ajakirjadega on lihtsam, viin need maale välikäimlasse, kus nad aegamisi leiavad oma lõpu, kas siis kapsaks kuludes või võtab mõni külaline kaasa.

Ajalehtedega on veelgi kergem, neid ootab paberikonteiner, aga olid ajad, kus ka ajalehti tuli alles hoida, et remondi korral seinale tapeedi alla liimida.

Riietega on keeruline. Üldiselt kehtib see 80:20 printsiip ehk kõigist oma riietest on viiendik sellised lemmikud, mida peamiselt kannad. Kulunud rõivastega on selge – aidaa prügikasti! Aga mis on sellised vahepealsed, need lased sõrmede vahelt läbi ja mõtled, et äkki ikka läheb tarvis.

Jalanõudega on õnneks lihtsam, kui varvas väljas, siis nägemist, tehke nendest koostootmisjaamas toasooja!

Igasugune muu elamisega tekkiv pudi-padi on ka problemaatiline. Kui saad koostööpartnerilt jõulukingituseks mingi mõttetu jubina – kui lugupidavalt sellistesse asjadesse suhtuda?

Kuskil kuklapoolel kumiseb kogu aeg mõte, et tahaks olla loodussõbralik ja et iga asja tootmiseks on keegi vaeva näinud, metsiku süsinikujälje tekitanud ja kui esemeid ära visata, tekitab see omakorda saastet.

Selle mõtte ajel üritan asju osta nii vähe kui võimalik, aga neid koguneb ikka.

Kas on olemas mingi hea süsteem või teooria, kuidas asjade kuhjumist vältida ja elukeskkond tasakaalus hoida?